1997). Kuigi Vana-Rooma inimesed olid lisaks antud kirjatöös nimetatutele hõivatud veel mitmete ja mitmete tegevustega, ei mahu nad kõik sellesse referaati. Püüan piirduda eelkõige just kirjeldamisega, et näidata nende jaoks täiesti harjumuspärast elukeskkonda. 3 ORJAPIDAJAD Orjapidajate hulgas oli nii kaupmehi, riigimehi kui kohtunikke. Jõuka orjapidaja juurde tuli juba varahommikul juuksur (tõusti koos päikesega), et ajada peremehe habet. Nüri habemenoa tõttu oli valusa toimingu tagajärjeks tihti armiline nägu, aga parata polnud midagi, kuna kombed nõudsid ohvreid. Hommikusöögi ajal tulid kõik majalised peremeest tervitama ning seejärel pöörduti oma tegevusala juurde. Keskpäeval katkestati töö, et lõunastada, võimaluse korral tukastada ja seejärel suunduda termi (tolle aja saunad) või minna jalutama (Palamets 1976).
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
