kasutatakse. Meedia vajab toitu. Üha paksenevad ajalehed, arvukad tele- ja raadiokanalid nõuavad söödaks arutul hulgal materjali. Kuigi ajakirjandus ei tohi ohustada kaasinimeste reputatsiooni ja õigusi, on tema ülesanne sellest hoolimata levitada oma kohustuste ja vastutusega kokkusobival viisil teavet ja ideid üldsust huvitavate faktide ja sündmuste kohta. Tekib küsimus mis on oluline informatsioon? Kas see, mis seisab suurte tähtedega ajaleheveergudel, või see, millest vaikitakse? Tõeliselt olulisi komplitseeritud - probleeme laiemale publikule mõeldud ajakirjandus ei pakugi, sest vaba ajakirjandus see demokraatia tõeoraakel peab tähtsaks vaid oma eesmärki : vormida lugejaskonnast tüüpisik, kellega oleks hõlbus ja muretu suhelda. Selle asemel, et oma peaga mõelda, siirdub ta lähimasse ajalehekioski kaema tõde must-valgel. Pahatihti kõlbab uudiseks teha peaaegu kõike, kuid eriti hästi ,,müüb" ikka halb uudis
avastanud või saavutanud midagi. See loob eneselegi tunde, et tahaks millegi erakordsega hakkama saada. Võimukad inimesed pääsevad ajalehte tänu sellele, et nad on kuulsad. Vähemtuntud elanikud peavad tegema selleks midagi märkimisväärset, et saaksid oma nime lugeda. Kuulsused saavad veel tuntumaks, kui teevad midagi positiivset, aga isegi juhul, kui on teinud negatiivset. Nad saavad laimu osaliseks, aga leiavad kohe enese kaitseks vabandusi ja seda ajaleheveergudel. 1.2. Uudise pealkiri Uudis algab pealkirjast: see peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning andma teada uudise keskse teema. Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja saaks kõigile oma küsimustele vastused muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi jmt (Kask 2005: 72). 6 Pealkirja eesmärk on anda lühidalt ja selgelt teada uudise põhisisu. Samuti informatsiooni
"Virulase" juures töötamist muutusid tema teosed juba rohkem läbi mõelduks. Tema kirjeldused muutusid üksikasjalikumaks, olustikupildid rohkem läbi mõelduna ja looduspildid korralikult väljajoonistatuks. Mitmekülgselt oli valgustatud tegelaskujude hingeelud. Suurema tööna valmis tal ,,Kaks sõrme". Ta kirjutas ka ajaviitejutu ,,Töömehe tütar" ja rea humoreske. Neist ilmus naljajutt ,,Klamanni emanda kosilased" ajaleheveergudel, teised aga kogus ,, Tallinna saladused". Järgnevad tööaastad ,,Postimehes" ja saksakeelses ,,Revalsche Zeitungis". Vahepeal lisandub Karjakülas rida novelle: ,,Mustad leegid" ja ,,Haige tuvike" , poolelijäänud jutuke ,,Eksivad südamed", naljajutt ,,Ameerika kosjavennad" ning looke Peeter Suure elust ,,Hiilgav täht Vene ajaloo taevas". Luunjas puhates kirjutab Vilde novelli ,,Der rothe Muljk", mis garanteeribki talle koha saksa ajalehes
saare "Saaremaa veste" andis muuhulgas ülevaate Vilsandi linnuparadii- sist, ning oli tõenäoliselt ajendiks hilisematele Vilsandist kirjutajatele (Jüri Parijõgi 1929; August Mälk 1934). Looduskirjanduse seisukohalt 4 Selle kohta vt lähemalt artiklit "Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastaküm- me" (Kant 1999b). 5 Vt Jänes 1934; Annist jt 1940; Põldmäe 1984: 46–73. 6 A. H. Tammsaare sulest ilmus mitmeid teisigi matkakirju, näiteks juba 1915. ja 1916. aastal ajaleheveergudel ilmunud ülevaateartiklid Koitjärvest ja teistest Kõrve- maa metsajärvedest (vt Tammsaare 1988a). Eesti looduskirjanduse lugu 251 huvitavaid rännukirjeldusi sisaldab kirjaniku ja keeleteadlase Villem Ridala "Ringi mööda kodumaad" (1921), mis jutustab autori ja kahe neiu suvisest retkest marsruudil Tallinn – Viru rand – Lõuna-Eesti – Petseri – Viljandi – Haapsalu. Kirjeldatakse läbitud maastikke ja linnu, pöörates
Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene. Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses 1905. a revolutsioonipäeviks olid ajalehed muutunud inforikkamaks: enne Esimest maailmasõda ilmus Tallinnas pidevalt 2-3 päevalehte, peale selle Tartus, Pärnus ja Narvas. Päeva- ja nädalalehtede kõrvale ilmusid päevalehtede kõrvalväljaanded teises linnas (nt Postimehel ilmusid kõrvalväljaanded Pärnus ja Rakveres).
annaabi.ee 
