Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas.
Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist
klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna
arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti
elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid
selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129)
Ajalehetoimetuste juurde koondusid ühesuguste tõekspidamistega inimesed, kes
asutasid revolutsiooni käigus poliitilisi parteisid. Postimehe ringkonnast kasvas välja
Eesti esimene kodanlik partei Eesti Rahvameelne Eduerakond ja ajaleht esines
siitpeale täie enesestmõistetavusega parteilehena. Uudiste ümber moodustus Peeter
Speegi eestvedamisel Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus e föderalistide
partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei