aga välisministeeriumiga, RPT ja välisministeerium pidid omakorda info kooskõlastama sõjavägede staabiga. I Vastastikuse abistamise pakt N.Liidu ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 28. septembril 1939. 11. oktoobril 1939 keelati Sisekaitseülema otsusega Sofias ilmuva venekeelse ajalehe Nasha Gazeta toomine Eestisse põhjendusel, et selles halvustatakse olukorda meile sõbralikus naaberriigis. Eestis leitud 11. ja 25. septembril ilmunud ajalehenumbrid tuli konfiskeerida ja hävitada. Keelati ka Helsinkin Sanomat`e ja Dagens Nyheter sissetoomine. 1940 aasta märtsis korraldati Riiklik Propagandakeskus ümber Informatsiooni Keskuseks. Viimase ülesanded on määratletud väga ebamääraselt, kuid seletuskirjas selle juurde on viidatud "eriti praeguse aja" ülesannetele. On teada, et Riigiraamatukogus keelati nõukogudevaenuliku kirjanduse laenutamine 1940. aasta kevadel. (samas hakkas raamatukogu juba 1939. aasta sügisest
Esimene eestikeelne ajaleht ilmus aastal 1806, “Tarto maa rahwa Näddali-Leht”, väljaandjateks Põlva ja Kanepi pastor. Trükiti Tartus ja ajaleht oli mõeldud konkreetselt talurahva jaoks. Põhiliselt oli tegemist välisuudistega, kohalikke uudiseid oli vähe. Kokku ilmus teda ühe aasta vältel 39 numbrit, tegemist oli kogu Euroopa mastaabis erandliku nähtusena, ajaleht, mida anti välja pärisorjadest talupoegadele. Pikka aega oli üksnes teada ajalehe ilmumise fakt, ajalehenumbrid olid hävitatud, sest ajalehe ilmumine pandi seisma riigivõimu nõudel 1806. Vene keskvõim kartis Napoleoni sissetungi Vene Impeeriumisse ja kardeti talurahva ülestõuse ja ajaleht pandi juba eos kinni, kartes, et ajaleht võib tekitada talurahva seos ülestõusu meeleolulist. 1944.aastal Tõnu Tannberg avastas 10 selle ajalehe numbrit, mis olid säilinud Venemaa ajalooarhiivis tsensuuritud materjalide seast. Järgmine eestikeelne ajaleht ilmus 1821-23 ja 1825, “Marahwa Näddala-Leht”,
annaabi.ee 
