Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud 15 – kiosk avatud Tööd
platvormil ja jooksis kõigest väest väljapääsu poole. Nüüd oli tähtis mitte kaotada teda silmist. Emil jälitas meest salaja. Mees läks trammile ja Emil järgnes talle. Üks võõras mees annab Emilile piletiraha. Vanaema oli tulnud Emilile jaama vastu, aga poissi ei tulnud rongilt. Nad otsustasid tulla veel järgmisele rongile vastu, alles siis helistavad emale. Trammist väljudes läks mees kohvikusse. Nagu salapolitseinik, kes püüab kirpe. Emil läks kiiresti ühe ajalehekioski nurga taha. Korraga tuututas keegi ta selja taga. Emil sai esialgu väga kurjaks, aga siis rääkis, miks ta siin seisab. Poiss Gustav tuli talle appi. Ta kutsus teised poisid appi. Koos hakati plaani välja mõtlema. (professor, Dienstag) Emil kirjutas vanaemale kirja ja poisid toimetasid selle kohale, et vanaema ei muretseks tema kadumise pärast. Poisid jälitavad meest taksoga. Mees läks hotelli. Poisid seadsid endid valvesse. Gustav sai hotellipoisi riided
kohta. Tekib küsimus mis on oluline informatsioon? Kas see, mis seisab suurte tähtedega ajaleheveergudel, või see, millest vaikitakse? Tõeliselt olulisi komplitseeritud - probleeme laiemale publikule mõeldud ajakirjandus ei pakugi, sest vaba ajakirjandus see demokraatia tõeoraakel peab tähtsaks vaid oma eesmärki : vormida lugejaskonnast tüüpisik, kellega oleks hõlbus ja muretu suhelda. Selle asemel, et oma peaga mõelda, siirdub ta lähimasse ajalehekioski kaema tõde must-valgel. Pahatihti kõlbab uudiseks teha peaaegu kõike, kuid eriti hästi ,,müüb" ikka halb uudis skandaal ja veri on need, mis muudavad uimase ja väsinud lugeja erksaks. Theodor Roosevelt on tabavalt öelnud :" Sõnnikus tuhnijad võivad olla ühiskonna heaoluks asendamatud, aga ainult siis, kui nad teavad, millal sõnnikus tuhnimine lõpetada." N-ö kollane ajakirjandus, mis propageerib skandaale, laimu ning prominentide tagarääkimist, on lugeja enda tellimus
annaabi.ee 
