Juhan Liivi elu ja looming
Armastuslaulud on lühikesed
ja tabavad pildistused. Isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus (Eesti ränga
mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootust (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on
lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk.
Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi.
Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja
talupoja suhetest.
Tema ajalehejutustused, eriti ,,Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad.
Tema kolm pikemat proosateost ,,Käkimäe kägu" (1893), ,,Vari" (1894) ja ,,Nõia tütar"
(1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti kõlaproosa alusteosteks. J. Liivi luuletused
on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989).
3
Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana
annaabi.ee 
