Heiti Talvik
on selles luuletuses minujaoks see. /.../ Ma leian end kui ärasõitvas laevas, mis
hääletult mind unustusse viib./.../ See ütleks minuarust kõik selle raba kohta, mis
meieni läbi kirjelduste jõuab.
Järgmine luulekogu ilmus Heiti Talvikul 1937. aastal ja kandis pealkirja
"Kohtupäev". See jälgib kaost ja selginemist üksikinimeses üldisemalt, oma aja,
ühiskonna, maailma ulatuses. Selles kogus valitseb ajakriitiline luule. Hoiakult veidi
sarnane 1920. aastate ajalauludega, ent kujundlik ekspressionism on nii ajalaulude kui
Talviki enda "Palavikuga" võrreldes peaaegu olematu. Seda asendab iroonia.
"Kohtupäevas" ennustab kirjanik saabuvat ränka aega ning senise usu
proovilepanekut. Sellega seoses võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete
motiivide ja sümbolite tähendus.
Tuut-tuut (1925)
Tuut-tuut oleks justkui inimene, kes minu elus rolli mängiks ja kaoks. See
inimene oleks väga hea, rõõmu toov
annaabi.ee 
