aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja
Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada täiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom Sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahalistesse. Mõlema
Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada tiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom Sawyeri" jrjena, on aga kirjanduslikus mttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale vimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jlgib Huck hiskonda, mille liikmed on ta prast Tomiga lbielatut armulikult enda hulka vtnud. Ta neb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis niliselt jrgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille
Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada täiskasvanutel e meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapo sitsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida
Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri filosoofilisi üdistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luule on enamjaolt lüüriline, ning väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Leida võib ka iroonilisust, huumorit ning pettumuste või eksimuste väljendamist. Heiti Talvik oli suur elufilosoofiline mees, tema pidepunkti moodustavadki idealismi lõhkumine, elu ürgtuuma tabamine ja isiku vabadus. Huvi loodusteaduse vastu mõjutas tema kirjanduslikku maitset, ta eelistas naturaliste ja realiste
omand) ja juhi riski. Näiteks, tööta välja kommunikatsiooniplaan, koosta kriisiraamat võtmeisikute ja partnerite kontaktidega. Määra ohtlike ainete asukohad ja kirjelda nende käitlemise juhised. Reageerimine: juhi kriisiolukordi, minimeeri nende mõju ettevõtte väärtustele/varale. Näiteks: tulekahju avastamisel vajuta tuletõrje väljakutse nuppu, alusta inimeste evakueerimist jms. Tagasivõtmine: jätka ajakriitilisi tegevusi ASAP. Näiteks: taasta ärikriitilised protsessid ja teenused ajutuses lokatsioonis. Näiteks, jätka tootmist parklas vms. Toibumine: jätka ülejäänud tegevusi. Näiteks, koli ajutusse tootmishoonesse või käivita ülejäänud äriprotsessid. Ennistamine: taga olukorra normaliseerumine, tagasi endise juurde (kui võimalik). Enamus ebaõnnestub just siin, põhjuseks valearvestus, et äriprotsessid ja olukord on üksüheselt sarnane kriisieelsele
Kõige varasemast perioodist ei ole eriti midagi rääkida. Need otsingud draamas lähevad alguses õige mitmesse suunda ja sulavad kokku ajaga. Kui vaadata tekste, mis esimestena hakkavad endast märku andma "Demobiliseeritud perekonna isa", "Ameerika Kristus" - ajakriitilisus, mis on 1920ndate I poole üldisem joon kirjanduses; ajakriitikale lisaks ka mingeid ekspressionistlikke jooni. Mis Raudsepa tugevuseks varasemas perioodis on? Ta teeb ajakriitilisi komöödiaid. "Sinimandria" (1927) on vaadeld kõrgperioodi ettevalmistusena. Üks algupäraseima süzeega näidendeid, ei ole väga tüüpiline eesti komöödia süzeega. Ta eristub Raudsepa teistest tekstidest keeleliselt ta liigub proosa- ja värssdialoogia ebamäärasel piiril. "Mikumärdi" 1929 kui eksperimentide aeg on mööda saamas, s siis samal ajal tuleb meie seisukohalt väga klassikaliste v tüvitekstide aeg (T&Õ, Nipernaadi, Mikumärdi).
Okupatsioonireziimi toetama asunud luuletaja Juhan Sütiste kirjutas aastal 1940 ajakirjas Varamu Talviku kohta väga negatiivse artikli, kus ütles, et poeedi kogu looming on ,,lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult ja saadeti viieks aastakse Siberisse, kus ta 1947. a suri. Surmakohta ei ole avaldatud. Loomingust. Talviku looming väljendab nii suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese hingeelu. Tema luule on kindla vormiga ja tabav. Mõjutusi on Talvik saanud Dantelt, Baudelaire'ilt, Francois Villonilt. Varasem luule on romantiline (,,Simmanil"). Esikkogu "Palavik" (1934) meeleolu on täiesti teistsugune, luuletusi võiks nimetada dekadentlikuks. Dekadents (prantsuse k décadence) tähendab langust ja viitab kultuuri allakäigule. Dekadentlik luuletaja- või kunstnikutüüp on haiglane, mandunud, paheline
seejärel ilmus temalt luuletusi vaid ajakirjanduses.Nõukogu okupatsiooni algul Talvik arreteeriti.Mõisteti süüdi demokraatlike tõekspidamiste eest, Määrati viieks aastaks väljasaatmine Siberi, kus ta ka kurnavates oludes haigestus ja suri. Looming.- kirjutas enda tarbeks , ilmutas oma luuletusi sõprade toel.Valdavalt lüüriline luule on väljenduselt kindlavormiline,lakooniline tabav.Tema poeesia väljendab suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised , romantilised ("Simmanil"). Esikkogu "Palavik"1934. Sai mõjutusi sümbolismist ja ekspressionismist. Mässumeelsus, süngus, illusioonide puudumine,surm tõved ,palavikuviirastused , dekadentlikud nägemused (tähendab langust ja kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine")
annaabi.ee 
