lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool
3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub 4) Lahklüliti (ühe pooluseline); lühisvooluringi ajakonstandist = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus- L ja 5) Koormuslüliti; väiksem aktiivtakistus- r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 6) Sulavkaitse (vähemalt 3.tk.); Suurim lühisvooluväärtus ajahetkel- t, nimetatakse löökvoolu amplituudväärtuseks.
Masina püsitemp. sõltub siiski keskmisest kaovõimsusest. See I=/ [cd]. Heledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval pinnal L [cd/m2]. meetod on täpne ja seda tuleb kasutada siis, kui teiste meetodite kasutamine ei anna usaldatavaid tulemusi. 40. Valgustuse arvutuse meetodid. 1)Erivõimsuse meetod kasutatakse hoonete valgustuse arvutamisel, Meetodi kasutamisel tuleb arvestada, et korduv tsükkel oleks ajaliselt palju lühem mootori ajakonstandist. projektikohaselt 10 W/m2, 2) valgusliku kasutusteguri meetod. =(E*k*S*z)/(N*), kus E valgustuse norm, Mootor valitakse sellise tingimuse järgi, et nimikaod oleksid arvutuslikest keskmistest kadudest suuremad või k-varutegur, S tööpinna suurus, z-ebaühtlusetegur, N- valgustusteravus, - kasutustegur, - ühe nendega võrdsed. Keskmiste kadude meetodist on tuletatav ja kasutamisel lihtsam ekvivalentse voolu valgustist lähtuv valgustus voog.
VT2 kolektorpinge väheneb ja nüüd hakkab tühjenema C2. Tekib uus laviini taoline protsess, mille tulemusena küllastatakse VT2 ja suletakse VT1. Ka nüüd tekkinud olek (asend) ei ole igavesti kestev ja nii kujuneb vaadeldava lülituse tööks perioodiline transistoride sulgemine ja avanemine, mille käigus kolektorite pinged muutuvad lähedaselt ristkülikule. = R B C Ühe või teise transistori suletud kestvused sõltuvad astmete vahelise sidestusahela ajakonstandist St mahtuvust C1 või C2 ja takistusest Rb1 või Rb2. Kui astmete vehelised sidestusahelad on valitud võrdsetena siis on eritransistoride suletud oleku kestvused võrdsed väljundpinge harvendus =2 ja taolist multivibraatorit nimetatakse sümmeetriliseks multivibraatoriks. Kui aga valida sidestusahelad mittevõrdsetena siis muutuvad erinevateks ka suletud oleku kestvused ning taolist multivibraatorit nimetatakse mittesümeetriliseks multivibraatoriks.
d. Joonis 4.6 nimetatakse sümmeetriliseks optimumiks (SO). Teist järku süsteemil on sarnane siirdekõver, kui tegur a1 = 0,25, ning väiksem kui ajakonstant T. Esimest järku süsteemis võnkumisi ei teki. Seega sõltuvad suletud juhtimissüsteemides käivitusaeg ja ülereguleerimine ainult juhtimisahela tüübist ja ekvivalentsest väikeset ajakonstandist T. Lineaarsete süsteemide korral ei mõjuta süsteemi teised parameetrid siirdeprotsesside iseloomu. Jadakorrektsioon. Juhtimissüsteemide häälestamisel standardhäälestuste järgi tuleb järgida mõningaid põhimõtteid. Jadakorrektsiooni põhimõtte puhul tuleb süsteem jagada kaheks kontuuriks, kus mõlemas jadamisi ühendatud regulaator Wr(s) ja juhtimisobjekt Wo(s), nagu näitab joonis 4.6, a. Sel juhul
annaabi.ee 
