Toodust nähtub et kui me soovime edastada läbi RC ahela impulse moonudusteta, siis peab see ahel olema kindlasti suure ajakonstandiga ahel ja mida suurem on ahela aja konstant impulsi kestvuse suhtes, seda väiksemat on impulsi moonutused. Keerukaks teeb olukorra see, et üks ja sama ahel võib toimida kord väikese ajakonstandiga ahelana, kord suure ajakonstandiga ahelana. Sõltuvalt sellest millise kestvusega on impulsid. Lühikeste impulsidele toimib ahela suure ajakonstandina ahelana, pikkadele aga väikese ajakonstandiga ahelana. Impulside moonutumisel senisel vaatlemisel me eeldasime, et meil on tegemist suure harvendusega impulsidega nii, et pausi vältel jõuab kondensaator täielikult tühjeneda. Kui aga impulsi ahel on väikse harvendusega, siis suure ajakonstandi korral muutub olukord keerulisemaks, kuna Rakenduselektroonika 26
Lineaarsete süsteemide korral ei mõjuta süsteemi teised parameetrid siirdeprotsesside iseloomu. Jadakorrektsioon. Juhtimissüsteemide häälestamisel standardhäälestuste järgi tuleb järgida mõningaid põhimõtteid. Jadakorrektsiooni põhimõtte puhul tuleb süsteem jagada kaheks kontuuriks, kus mõlemas jadamisi ühendatud regulaator Wr(s) ja juhtimisobjekt Wo(s), nagu näitab joonis 4.6, a. Sel juhul vaadeldakse ühte ajakonstanti (harvem kahte või kolme) suure ajakonstandina To, kusjuures teised on väikesed ajakonstandid Ti. Regulaatori ülesandeks on tasakaalustada suur ajakonstant juhtimiskontuuri muundamisega lihtsaks, eelistatumalt esimest järku süsteemiks. Teoreetiliselt võimaldab see luua täiesti inertsivaba kontuuri, kuigi praktikas esineb mõningaid 152 määramatuid parameetreid ning alati jääb sisse väike ekvivalentne ajakonstant T. Järgnevalt tulevad vaatluse alla korrektsiooni meetodid.
annaabi.ee 
