Siit näeme, et iseloomustab amplituudi vähenemist ajaühikus. Võtte t=T, saame valemist (10): Tähistades nüüd =T, leiame, et Suurust =T nim sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks. Ta võrdub naturaallogaritmiga kahe järjestikuse samasuunalise amplituudi suhtes. Teades, et , saame: Teiselt poolt, teades, et =T ja arvestades valemit (4), leiame: Aega , mille jooksul võnkeamplituud väheneb e korda , nim süsteemi ajakonstandiks e relaktsatsiooniajaks. Asendades valemis (10) t=, saame: Logaritmilise dekremendi pöördväärtus näitab, kui palju täisvõnkeid Ne teeb süsteem jooksul: Võnkeringi eneriakadusid iseloomustatakse hüveteguriga Q: Kus W(t)=W on hetkel t kontuuris salvestatud energia, W(t)-W(t+T)=W aga „energiakadu“ ühe võnkeperioodi jooksul. Kuna hetkel t on kontuuris salvestatud energia võrdeline pingeamplituudi ruuduga kondensaatoril siis võime kirjutada:
TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva amplituudväärtusega. Joule'i integraali arvutamisel automaatse ergutusregulaatori mõjuga tavaliselt ei arvestata ja lähtutakse generaatorite perioodilise ülimööduva ja mööduva voolukomponendi keskmisest ajalisest sumbuvusest ajakonstandiga T. Joonisel 6.6 esitatud kõveratel on aperioodilise voolu ajakonstandiks võetud Ta = 0,05 s ja perioodilise voolukomponendi sumbuvuse ajakonstandiks T = 0,3 s. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 35 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Lühisvoolu perioodiline ja aperioodiline komponent
T dt xs Integreerimislüli võrrand suhtelistes ühikutes: 1 xv = T x s 35 Võrdetegur ülaltoodud võrrandites on aja dimensiooniga ja teda nimetakse kas integreerimislüli ajakonstandiks või siirdeajaks (kui lüli siirdeprotsessi algusest on möödunud T sekundit, on väljundsignaali suhteline hälve kasvanud niisama suureks kui oli siirdeprotsessi põhjustanud suhteline sisendsignaal). Kui sisendsignaali hälve tekib hüppeliselt ja on püsiv (x s = A = const), siis väljundsuurus kasvab (või kahaneb) piiramatult ja ühesuguse kiirusega: v=A/T 36 väljundi ühikut sekundis
võrrandist 136 ∆P ⋅ dt = C ⋅ dϑ ü + A ϑ ü ⋅ dt , (2.10) kus ∆P ⋅ dt on ajavahemiku dt jooksul mootoris eralduv soojusenergia, ∆P kaovõimsus, C soojusmahtuvus, ϑ ü mootori ületemperatuur võrreldes keskkonnaga ja A soojus- siirdetegur. Suurust τ = C / A nimetatakse mootori soojuslikuks ajakonstandiks. Muutumatute parameetrite korral on võrrandi lahendiks soojenemisel ( ) ϑŸ = ϑŸl 1 − e − t / τ + ϑŸa e − t / τ , (2.11) kus ϑ ül on lõplik ehk väljakujunenud ületemperatuur, ϑ üa algne ületemperatuur. Jahtumisel ϑ ül = 0 ning ϑ ü = ϑ üae −t / τ . (2.12)
annaabi.ee 
