Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa
«Hindade erinevuse tingivad mitmed tegurid täidisel ja täidisel on vahe. Täidise hind kujuneb eelkõige meil sellest, et kasutame kõrge kvaliteediga materjale, kõige kaasaegsemat ravitehnoloogiat ja samas püüame maksta oma töötajatele palka, mis hoiab meie kliinikus parimad spetsialistid,» selgitas suhtekorraldaja. Milles väljendub see nn ebaõiglus? Mulle isiklikult tundus, et artikkel ise oli kergelt süüdistava alatooniga, milles võis välja lugeda ette heidet ajakirjanikult. · Milline on ajakirjaniku tegevuse eesmärk ja vastutus antud situatsioonis? Ajakirjaniku eesmärk on teavitada inimesi ja muuta neid teadlikuks erinevate hambaravi keskuste hinnakirjast. Kuna tuleb välja, et hinnad on igalpool erinevad, siis ajakirjaniku vastutus seisnebki inimeste teavitamises antud loos, samuti ka välja uurimimises, et miks tegelikult on hinnad erinevates kliinikutes ebakõlas ja tuua see avalikkuse ette.
kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda, et kaebaja on tegelenud ebaseadusliku äritegevusega. EIK-ile esitatud teabe kohaselt puudus igasugune alus väita, et kaebajale kuulus taksofirma, millest lähtuvalt ületas ajakirjanik selgelt ajakirjanikult eeldavat hoolsuskohustust. EIK rõhutas ühtlasi, et kaebajale ei antud võimalust artiklis väidetele vastata. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot ja kulude katteks 740 eurot. (43912/10) Kaks viimast näidet illustreerivad asjaolu, et EIÕK artiklit 8 “Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu” võib tõlgendada ja käsitleda erinevat moodi ning iga kohtuotsust peab EIK vaatama eraldiseisvalt. Kui eelmised näited olid paberväljaandest, siis eraldi
pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte pseudokriteeriumite õnge langemine. 3. Allikad on õppinud lavastama sündmusi pressi jaoks, nii et meenutavad spontaanseid sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 4. Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise arvutisse. Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud
../ et kanda ajakirjaniku kutset, samuti ka, kui eksisteeriks organ, kes oleks õigustatud selle miinimumi olemasolu konstateerima." Asi jäi lahtiseks ja on lahti senini, kuna puudub seadus, mis tingiks väljaandjat kasutama üksnes kvalifitseeritud tööjõudu. Tänini kestab arutelu, kas ajakirjanik peaks olema universaal või kitsa ala spetsialist. Mihkel Martna sulest pärineb järgmine arvamuseavaldus (u 1930): "Tõsine, küüniv ajakirjandus vajab ajakirjanikult põhjalikku, head haridust ning väga mitmekülgseid rikkalikke teadmisi. // Et mitte pinnapealseks muutuda, tuleb teha tööjaotus reporteri ja asjatundja vahel." Erialane ettevalmistus Eestis tol ajal puudus, küll aga toimus selle vajalikkuse üle pidev arutelu nii päevalehtedes kui ajakirjanike albumis. "Kõigil rahva ja riigi juhtivatel aladel tegelevad vastava eriharidusega jõud. Ajakirjanduses, sel kõige tähtsamal alal aga, nagu armastatakse ütelda, ilmneb
annaabi.ee 
