Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeetiline
Ei puhkus ei pühapäeva õhtul sõpradega koos grillimine vabasta inimest avalikuuuuu elu tegelase (staatusest." (Hundimägi, 2004 Tuleb olla aus. Avameelsus meeldib avalikkusele. Eksimine on inimlik ja kui oma eksimusi tunnistada, siis antakse need andeks. Aga inimene, kes jääb vahele valetamisega, (sellele jääb vassija märk pikaks ajaks külge. (Hundimägi, 2004 Ei tohi karta ajakirjanikuga kohtuda. Enamasti tuleks proovida kohtuda näost näkku, sest ajakirjanikule oma advokaadi või PR-esindaja kutsumine on nagu punane rätik härjale. ((A.Laaneots 2013 Raul Kalev on öelnud, et tuleb olla väga ettevaatlik meedia kritiseerimisega. Kindlasti teeb ka meedia vigu, kuid tema süüdistamine ei ole hea vasturelv rünnakute tõrjumiseks. ,,Kõige suurem viga on see, kui ettevõtja hakkab taustatööd tegemata ajakirjanikule vastu (tulistama." (Hundimägi, 2004 Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR-
William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne abielupaar pürib vahendeid valimata läbi intriigide ja mõrvade
siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjujõud. Meedial on võime mõjutada inimesi. Üks lihtne lugu mõnest lihtsast teemast võib pöörata pea peale paljude inimese arvamuse. Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst.
Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik
põhjal ise. Meedias ongi oluline eelkõige eetika. Ajakirjanikud ja väljaandjad peavad mõtlema hoolikalt selle üle mida ja kus on sobilik välja anda. Nad peavad tihtipeale mõtlema hoolikalt oma sõnavaliku üle ning millise pildi inimesest nad inimesest loovad. Seega ongi tänapäeva meedia puhul eriti oluline just see, et oleks olemas õige tunnetus selle vahel mida võib ja on sobilik kuskil avaldada ning mida mitte. Vales kohas valede sõnade kasutus võib probleeme tuua nii ajakirjanikule endale kui ka inimesele/kogukonnale kellest on juttu ning kuna tänapäeval on internet koht kust on võimalik igal ajal isegi väga vanu artikleid üles otsida, võib vale väljendusviis kõmu tekitada veel mitmeid aastaid.
head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning teada, millal on õige aeg nendele osutamiseks. Aga loomulikult juhtub ka pahatihti just see , et kas tahtlikult või tahtmatult lähevad nö uurivad ajakirjanikud oma lugudega üle piiri. Näiteks pole enamjaolt ükski intervjueeritav teadlik asjast , et kui ta on oma loo või vastuse intervjuu käigus juba ära rääkinud ning üritab hiljem ajakirjanikule selgitada , et oleks siiski parem , kui ta seda oma loos ei mainiks , ei tähenda see enam midagi ja kirjutajal on lausa seaduslik õigus panna see , kuhu ainult soovib. Niisiis oleks probleemide ära hoidmiseks targem enne igasugute asjade arutloemist kavalate ja intriige otsivate ajakirjanikega suhtlemist ka ise varemalt veidi uurida , et mida võib ja mida mitte. Kindlasti pole alati ajakirjanike tegevus positiivne , kuna on just nemad need , keda on
ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport, teadus, sotsiaalprobleemid Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija Püsiallikas reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida. Objektiivsus reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud Tasakaalustatus sõna saavad kõik osapooled Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ?
tea. Aga juba hulk aega enne Ennot, 1805.-1820. a. tegutses Haapsalus Baltiski kooliringkonna inspektorina luuletaja Gustav Jakob Ungern-Sternberg, kes luule kasuks riigiametiski loobus. Tema Haapsalust kirjutanud värssidega kogust 'Harfentöner Reval' 'Hapsals Badezeit' ja 'Hapsals Werth' võib soovi korral tutvuda Haapsalu koduloomuuseomis L. Randre erifondis. Teadupärast ei ole aga seegi poeet Haapsalus see kõige esimene. Prioriteet võis kuuluda eesti kõige esimesele ajakirjanikule ajakirjanikule Gustav Adolph Oldekopile, kes olevat Haapsalus 1775. aastal sündinud. Haapsalut on külastanud ka poeet Gavrila Derzavin, kes külastas oma naise õde ning pühendas krahvile luuletuse, milles kõneldakse Haapsalust kui õdusast nurgast, kus suurlinnade meelelahutusest võib leida puhkust. Silmapaistev väikelinna seltskonnas oli luuletaja krahv Nikolai Rehbinder, kes teenis Haapsalus tolliametnikuna ning kelle alatiseks külastuseksnn.
sellega vastutuse oma sõnade ja loomingu eest ning kohustuse järgida sõnavabaduse eetilisi piire. 1997. aastal ajalehes avaldatud artiklis nimetas ajakirjanik Vilja Savisaart rongaemaks ja abielulõhkujaks. Ajakirjanik kasutas kannatanu iseloomustamiseks avalikus suhtlussituatsioonis solvava ja halvustava tähendusega väljendeid, andis kannatanule väga negatiivse hinnangu, mis alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma tegevusega põhjustada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, halvustada head nime, au ega väärikust.3 Sõnavabadus kätkeb endas õigust levitada oma ideid ja arvamusi või muud informatsiooni. Seda piiravad lisaks seadustele (kirjutatud õigusele) veel eetika- ja moraalinormid. Kõigil on õigus oma arvamusele, kui sellega just seadust ei rikuta, on kõigil õigus ka oma seisukohti avaldada.
Niisugusest juhtumist võib lastele jääda lapsepõlvetrauma, mis võib erinevat moodi tulevikus väljenduda. NÄDALALEHE ADVOKAAT NORMAN AAS: Põhjendan Nädalalehe tegevust sellega, et Viktor oli andnud ajakirjanikele korduvalt selge nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks lausudes: ,,Minu pärast kirjutage, mida tahate!" VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Viktor ei andnud ametlikku nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Sõnaline nõusolek, mis on antud ainult ühele ajakirjanikule või fotograafile ei ole piisav nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks. Inimene peab alati olema nõus sellega ja teadlik sellest, et tema isikuandmeid töödeldakse. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON: Me ei rahulda teie kaebust. Kui te ei nõustu otsusega, on teil võimalus edasi minna halduskohtusse. Viktor pöördub edasi halduskohtusse. VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Nädalalehte peaks trahvima. Nädalaleht rikkus paljusi inimõiguseid ja kuritarvitas Viktori andmeid ja privaatsust
LÕIMING ruum, avaliku arutelu isikuandmete avalikustamise Väärtused ja kõlblus: eri vaa- elu tegelane üle dete ja seisukohtade austamine 7. Suhtlemine ajakirjanikega 1 ajakirjandus- Õ lk 38–41, Avatud Sõna Suuline suhtlus Õpilane eetika, delikaat- Nõukogu koduleht arutlemine ajakirjanikule lubatud oskab ajakirjanikule infot andes LÕIMING sed isikuand- www.asn.org.ee andmekogumismeetodite üle vältida arusaamatusi ja konflikte Teabekeskkond: õpilane suu- med, meedia- Pressinõukogu koduleht rollimäng paaristööna (intervjuu) teab, kuidas käituda, kui ajakirjanik dab oma sõnumi vormistada ja pädevus, allika- www.eall
parafraseerida, mitte tsiteerida. Parafraas võib jätta võimaluse, et ajakirjanik on allikast valesti aru saanud või sõnu moonutanud. Vältida. • Teave anonüümne esitamine. Kõik seisukohad on tsiteeritavad, kuid ei tohi anda nime ja tiitlit. Võib kasutada kaudset atributeerimist. • Teave oma tekstina esitamiseks. Reporter kasutab oma tekstina, mitte parafraas või tsitaat. Ohtlik, sest kogu vastutus öeldu ees langeb ajakirjanikule. • Teave teadmiseks ehk neljasilmateave. Info on reporterile teadmiseks. Kasutada infot, et hankida lisainfot või teist allikat. Info on ainult reporterile teadmiseks. Reporter võib keelduda sellistest infost; ajakirjanik võib hakata kauplema tingimusi allikaga; ajakirjanik võib võtta info vastu, et vigu vältida. Kokkuvõttes on info hankimiseks ja kasutamiseks neli reeglit: • Peab hankima võimalikult avalikku, tsiteeritavat infot.
reketiga lüüa. Kord läinud ta asjade seisu uurima ja oleks äärepealt robotilt korraliku obaduse saanud, kuna too pidas tema kiilaspead palliks... Kellega see lugu olevat juhtunud? Ray Solomonoff 8. Microsofti esimese laialt levinud operatsioonisüsteemi MS-DOSi nime tõlgendatakse harilikult "Disk Operating System"-ina. Mida tähendas DOS-i eelkäija QDOS-i lühend esialgselt? Quick and Dirty Operating System 9. Miks ei meeldinud omal ajal ühelegi välisuudistega tegelevale ajakirjanikule Fu Manchu-nimeline arvutiviirus? See saboteeris trükitud teksti, kustutades sõnu. Samuti tundis see ära teatud poliitikute nimed trükkimisel ja lisas neile murettekitavaid kommentaare. 10. Millist nime kasutas Linus Torvalds algselt oma operatsioonisüsteemi kohta (enne, kui sellest sai Linux)? Freax > Linux kernel > Linux 11. 2012. aastal pidas tollane peaminister Andrus Ansip Riigikogus ühe üsna vürtsika kõne, mis tõi kaasa ilmselt suurima veebimeemide laine Eesti senises ajaloos
Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli. Magnus oli esiti väga skeptiline, kuid hiljem siiski nõustus, tal avanes lõpuks võimalus minna tagasi kodumaale Eestisse ning kohtuda ka Kaiga. Väliseestlase ja ajakirjanikuna sai Magnus väga sooja vastuvõtu osaliseks, hea hotellituba, kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega. Enne ekskursioone kohtus Magnus ka Kaiga, kes nüüdseks oli Magnuse kunagisest pinginaabrist rase, pinginaaber ise oli Krimmis komandeeringus. Oli ilmne, et mõlemal olid siiski üksteise vastu tunded, Kai tuli ka Eesti ringreisile Magnusega kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare
Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi uurimine katki jätta. " See ettevõte on meie linnakogukonna auväärne eestkostja" ütleb ta ajakirjanikule. "Igal aastal tellivad nad meie ajalehelt väga mahuka lisaväljaande, pealegi toetavad meie igasuvist grillfestivali, kus osalevad kõik meie reklaamikliendid. Nii et jäta see asi katki." Ja sündmusteahel ongi järjekordselt sulgunud." Sedasorti juhtumeid on ka minu elus juhtunud veebileheküljel, kus ma "ajakirjaniku" ametit pean, on täiesti tavaliseks asjaks tsensuur. Kui artikkel sisaldab sündmust, kus tööandja halba valgusesse jääb, siis see lugejateni ei jõua
,,Näiteks võib tsitaat sisaldada koostööpartneri seisukohta ühisest projektist ning tutvustada nendepoolset panust tehtavale," lisas teine kõneisik. Korralduslik infolõik. See on eelkõige oluline teadetes, mille tulemusena peavad ajakirjanikud kuskilt täiendavat infot saama. Siin võivad olla registreerumisnõuded, lingid, reeglid pildistamiseks või muud oluline info millega ajakirjanik peab arvestama. Ajalugu või ettevõte taustainfo. See lõik tutvustab ajakirjanikule tausta. Siia võib panna 3-4 lausega kirja ürituse ajaloo või firma põhitegevuste tutvustuse. Seda lõiku tavaliselt sõnasõnalt ei kasutata, kuid sealt saab vajadusel lisainfot lugejale tausta avamiseks. Lisainfo: Esimene kõneisik Ametinimetus Organisatsiooni nimi Telefon e-posti aadress Teine kõneisik Ametinimetus Organisatsiooni nimi Telefon e-posti aadress Koostaja: Kokkukirjutaja nimi e-posti aadress ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON
Angeles´e lastekaitse departamentiga, nad tahtsid võtma ära kõik vanemate õigused Kurtil ja abikaasal. Kohtulik arutamine toimus mitu kuud, resultaatis vanematele tagastati lapse kasvatamise õigust, aga nad mõlemad pidid regulaarselt käima narkootikute kontrollides. 6 Kurt oli väga solvatud selle juhtumiga ja järgmises albumis «In Uetro» mitu tekste on pühendatud just sellele ajakirjanikule ja üldse situatsioonile. 7 Narkootikumid ja surm Artistil alates lapsepõlvest olid probleemid tervisega, nagu krooniline bronhiit ja tundmatu põhjusega kõhu valud (mõnikord Kurt räägis, et need samad valud olid ühe põhjusena, miks ta tarvitas narkootikume), lapsepõlves talle ka oli määratud ADHD sindroom ja Kurt pidi tarvitama ritaliini (tugev stimulant, mis ergutab kesknärvisüsteemi).
Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt. · Allikatelt saadud info · Info tsiteerimiseks lisatakse nimi ja amet Info parafraseerimiseks mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti Info anonüümseks kasutamiseks allikas jääb anonüümseks Info isiklikuks kasutamiseks ajakirjanik kirjutab enda nimel Neljasilmainfo ajakirjanikule vaid teadmiseks, pole ka luba küsida kinnituste teistest allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4 · Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine Meediaüritus Arvamusartikkel Lugejakirjad ja internetikommentaarid 2 · Sõnumite koostamise põhireeglid 7.4.1 Eesmärk
vaatamine, märkmete tegemine. Intervjuu on materjali saamiseks. Reporter peab mõtlema oma tulevase loo peale. Kaks küsimust: kas teema, mis sai valitud, on õige? Kas on saadud piisavalt infot?. Kuulamine ja suhtlemine Enamus kuulevad, aga ei kuula. Tasub kuulamise juures meeles pidada: Kogenud allikad ootavad neutraalset suhtumist. Olla viisakas, sõbralik ja aus. Allikad, kes pole harjunud intervjuudega, vastavad tüüpilisele ajakirjanikule. Öelda, et ajakirjanik vaba tema abi. Reporter peab ego maha suruma. Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada
Van Gelder intervjueeris kirjanikku tema hotellis, mille tuba oli rikkalikult täidetud erinevate impressionistlike maalidega. Impressionistide maale ostetakse praegusel ajal väga palju ning nende hind on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt tõusnud. Van Gelder märkas, et kirjaniku tuppa on mitmeid hunnikuid fonograaflinte ning raamatuid oli paigutatud igale poole. Ainus mööbliese, mis laitmatult puhas ning lage paistis, oli kirjaniku töölaud. Remarque rääkis ajakirjanikule, et põgenikuks olles võiks alati omada raamatuid ja fonograafe, tuba tasub alati rentida võimalikult kesklinna lähedale ning alati tasub olla sõbralik nendega, kes pole põgenikud ja ka ei räägi sinu emakeelt. Samuti tasub hoiduda autobiograafia kirjutamisest. Terve intervjuu vältel jõi Remarque alkoholi ning tõi joomise põhjuseks selle, et alkohol leevendab artriiti. Van Gelder kirjeldas kirjanikku kui karastunud ja vastupidavat meest, kes
• Ajakirjanik ei tohi varjata allika seotust sündmusega. Tõstetakse allika autoriteeti sellega, et tema seotust sündmusega varjatakse, kasutatakse selle asemel tiitleid. • Allikaid ei tohi peita ehk peab viitama nii avalikult kui infopiirangud lubavad. Katse tõsta info autoriteeti on selline, et viidatakse avalikule, kuid ebaolulisele allikale ilma nime ja väärtusliku tiitlita. • Allikad esitavad vahel ajakirjanikule tingimusi, kuidas neid tohib lehes identifitseerida. Peab lubadusi pidama. • Peab hankima võimalikult palju infot, mille allikaid saab identifitseerida nime jm kaudu. • Anonüümsete allikate puhul tuleb maksimaalselt neile viidata ja täpselt. Tuleks anda ka põhjus, et miks anonüümne. Esimene ja korduv viitamine Esimene viitamine. Identifitseerimine ei ole uudisloos esmatähtis asi. Tuleks jälgida, et
Ema-test: Kas avaldaksite oma otsuse kui oleksite juhtumis osaleja oma kõige lähedasematele inimestele? Kasutades ema-testi võime väita, et antud situatsiooni sattumine oli negatiivne, kuid kui ravimifirma oleks teadnud, et see ilmsiks tuleb, siis ilmselt ei oleks nad seda üritust korraldanud või vähemalt sellisel kujul. Antud juhtum sai avalikuks tänu ajakirjanikule. TV-test: Kas te julgeksite oma otsust avaldada enda nimel kõigile? Ravimifirma käitumine ning ürituse teise osa ülesehitus oli täiesti läbi kukkunud, sest kui oleks varasemalt analüüsitud ja mõeldud tagajärgedele, siis poleks ravimifirma selliseid meetoode kasutanud. Lisaks, kui Äripäev tegi ürituse lõpus intervjuu MSD töötajatega, siis olid töötajad ilmselgelt närvis ja saatsid
seotuks oma vandega elada vaesuses, karskluses ja kuulekuses. Nunnariietusena kandis ta sellest ajast saadik valge sinise äärega sarit (Kurg, 1998: 8). 16. augustil 1948 lahkus õde Teresa Entally kloostrist, kus ta oli aastaid elanud ja töötanud, ning sõitis kõigepealt Patnasse Medical Mission'i õdede juurde haigepõetamist õppima. Detsembris 1948 naasis ta Kalkutasse, et pühenduda täielikult vaeste teenimisele. Hiljem ütles ema Teresa ühele ajakirjanikule: ,,Minu ülesandeks ei ole suuri asju korda saata, vaid inimesi armastada. Et selleni jõuda, tuleb õppida iga üksikut inimest mõistma. Kui hakkame suuri arve taga ajama, kaotame endid neis arvudes." Ta tegevusväljaks sai Kalkuta slumm nimega Moti Jheel, kus elas üle miljoni kodutu. Sel ajal, kui Teresa oma tööd alustas, võitis India parajasti kätte sõltumatuse Inglise koloniaalvõimust ja sattus seejuures kodusõja keerisesse, mis hoolimata Gandhi üleskutsest
profiili ja eelistuste tundmine. Ka reaktiivse meediasuhtluse puhul on head sõnumid olulised, kuid tavaliselt ei ole asutusel vaja ajakirjanikke veenda nende olemasolus. Mõnes mõttes on reaktiivsete meediasuhete aluseks atraktiivsete sõnumite olemasolu näiteks mõne konkurendi ja ettevõtte vahel ilmnenud konfliktse olukorra, ettevõtte tegevusest või tegevusetusest tingitud kriisi tõttu. Proaktiivsete meediasuhete puhul võib sõnumile atraktiivsust lisada ajakirjanikule eksklusiivse info pakkumine. Ajakirjanikud-toimetajad soovivad saada paremaid infoallikaid, lugusid ja lõppude-lõpuks ka rohkem lugejaid kui konkureerivatel väljaannetel. Siiski peab eksklusiivsuse pakkumine olema põhjendatud ja hästi läbi mõeldud. Reaktiivsete meediasuhete puhul ei ole enamasti otstarbekas ajakirjanikele eksklusiivset infot pakkuda, sama teave peab olema kättesaadav kõigile kanalitele. Näiteks ei ole meediakriiside puhul
alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P?rnus ja Kundas. T?nu elektrile arenes ka sidetehnika, eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega (NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal. Seda esitleti Briti kuninglikule instituudile ja ?hele ajakirjanikule 1926. aastal. See oli maailma esimese t??tava televiisori avalik n?itmine.Kaubanduslikult oli televiisor saadaval 1930 ndate l?pus.Euroopa esimene telejaam 2LO alustas t??d 1932. aastal Londonis. Esimest korda n?idati reklaami 1941. aastal. Oluline koht oli ka sisep?lemis mootoril.V?eti kasutusele mootorvedureid ja laevu aurumasinate asemel.P?llumajanduses ja igap?evaelus muutus tavaliseks autode, traktorite jm kasutamine.USA-s hakkas Ford Motor Company tootma lihtsalt ja k
tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. Teleoloogia ei ole nii universaalne kui reeglipõhine mõtlemine ning sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate väärtuste vahel otsustades arvesse võtta tagajärgi, mis ilmneda võivad. Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus, mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. See teooria annab võimaluse ajakirjanikule kaaluda ka teisi võimalusi lisaks reeglipärasele otsustamisele. Ajakirjanikul tuleb kaaluda kõiki võimalikke käitumisprintsiipe ning iga alternatiivi puhul analüüsida kasu ja kahju erinevate huvigruppide jaoks. Foremani (2009) sõnul on paindlikkus ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha. 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil)
Peaorganisatsioon kontrollib tütarettevõtete tegevust. Näiteks tegutseb Eestis ettevõte Nordecon, mille tütarettevõte on Nordecon Betoon (Nordecon). Ei – Eestis ei ole enam otseselt sellist võimukandjat, kelle korraldusi ja käske peavad teised täitma. Kõik on demokraatlikum kui Nõukogude Liidu ajal. 4. Kornel on üles kirjutanud mälestusi aastast 1978-1988. Ta oli nii ajakirjanik kui ka riigiametnik. Aastal 1978 võttis ta vastu otsuse olla lisaks ajakirjanikule ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. 1983. aastal läks juriidilisse osakonda tööle. (Kornel, 2011: 106-107, 132-142) Otsisin vikipeediast (Eenok Kornel, 2015) lisa. Aastatel 1974–1982 töötas ta ETV kommentaatorina, kuuludes 1979. aastast ka Eesti NSV Ajakirjanike Liitu. 1979. aastast oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe abi. Juriidilises osakonnas töötas Kornel asejuhatajana. 5. Arvustus räägib pikalt sellest, kuidas raamat ei ole kutsuv
Riik üritas peale noorte organiseerida ka elanikkonda tervikuna, kasutades selleks töölisühingute baasil 1925. aastal loodud Opera Nazionale Dopolavora't (OND). OND tegeles töö- ja vaba aja sisustamisega, asutas raamatukogusid, lõi puhkamis- ja sportimisvõimalusi. Kui 1935. aastal loodi OND jaoks eraldi ministeerium, hakkas see lisaks koordineerima massimeediat ideoloogiliseks propagandaks. Mussolinile kui ajakirjanikule oli tähtis ka kontroll ajakirjanduse üle. Selleks suleti 1926. aastal paljud ajalehed ning ajakirjanikke sunniti astuma Fasistliku Ajakirjanike Liidu liikmeks. Kui alguses tsenseeriti ainult uudiseid, siis varsti hakati jälgima iga ajakirjanikku eraldi. Tänu sellele oli võimalik propageerida Duce kultust ning näidata ükskõik milliseid sündmusi positiivses võtmes. Kuna paljud infokillud olid teada ainult üksikutele isikutele,
Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav avaldamata; on deep background – ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada; info kogu tööpäeva jooksul. Sama päeva meediakajastuse monitooring on kättesaadav alates varahommikust ja off the record – info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse pidev teabeedastus toimub terve päev. Monitooringu käigus jälgitakse kõiki teemakohaseid artikleid, mõistmiseks. uudislugusi ja saateid ning monitooring katab vastavalt kliendi soovile kõik meediatüübid ja kanalid. Arvamusloos väljendab autor oma arvamust ehk seda, mida tema õigeks peab. Ajalehes onarvamuslehekülje
Kohtu otsus: Pornograafilise maalide konfiskeerimine ei riku artikli 10. * Goodwin vs UK (1996) Põhifaktid: Goodwin oli ajakirjanik, kellele helistati informatsiooniga, et firmale Tetra L.t.d. on majandusraskused. Ajakirjanik helistas ülalnimetatud firmale eesmärgiga uurida täpsustusi ja teada saada kas on see tõsi või mitte. Ilmus asjaolu, et antud informatsioon oli konfidentsiaalne ja firma tegi kaebuse kohtusse paludes keelata ajakirjanikule kirjutada artiklit antud informatsiooni kasutades ning välja uurida, kes on selle informatsiooni algallikas. Ajakirjanik keeldus edastaja nime ütlemises ja sai rahatrahvi kohtu mitteaustuse eest. Siis ajakirjanik pöördus Euroopa Inimõiguste Kohtusse teatades, et algallika nimi ütlemise kohustus ei ole artikli 10 inimõiguste kaitse ja põhivanaduste kooskõlas. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
kasutati telepildi moodustamiseks ja taasesituseks. Hiljem asendas algelisi mehhaanilisi pildilaotusseadmeid elektroonika, millega oluliselt tõusis pildi kvaliteet, esimesed televiisorid tekitasid pildi, mis oli rohkem aimatav kui vaadatav. Mõistet "televisioon" hakati maailmas laialdasemalt kasutama juba aastal 1908. (Televisiooni ajalugu.) Esimese liikuva pildi ülekandmist esitleti Briti Kuninglikule Instituudile (ja kurioosiumina ühele (sic!) ajakirjanikule) 1926. aastal. Tegu oli maailma esimese televiisori avaliku esitlusega. Kaubanduslikult oli teler saadaval alates 1930 ndate aastate lõpust. 1928.aastal alustas New Yorgis tööd maailma esimene telejaam, Euroopa esimene telejaam alustas tööd 1932. aastal Londonis. (samas). Vahemärkusena, esimest korda näidati reklaami televisioonis 1941. (samas). Enne Teist Maailmasõda olid töötavad telejaamad lisaks ka Saksamaal ja Venemaal. Eestisse jõudis televisioon 1930ndal aastal, kui V
Londonis, Inglismaal 20-21 september 1976. Korraldajaks oli Sex Pistolsi mänadzer Malcolm McLaren, kontserdil esinesid mitte ainult eespool mainitud Sex Pistols, vaid ka rida teisi ansambleid, mis sümboliseerisid tolle aja Suurbritannia uut muusikasuunda punk-rocki. Mõnede jaoks oli see esimene elamus mängida avalikult publiku ees. Samuti oli see punk-rocki alguspunkt avalikusesse, kui punk hakkas põrandaalusest muutuma kõikjal saadavaks meelelahutuseks. Tänu ajakirjanikule Caroline Coonile ajakirjast Melody Maker, üritus oli positiivse maailmavaatega. Autor sajandivahetusel, pop punk oli vastu võtnud mainstream, nagu bändid nagu Green Day ja The Offspring tõi zanr laialdase populaarsuse. "No Elvis, Beatles või The Rolling Stones 1977", teatas The Clash laul "1977" [10]. eelmisel aastal, mil punk rock revolutsioon algas Suurbritannias tuli nii muusikaline ja kultuuriline "Aasta Zero"
tegevusaruandest. Aruandele lisatakse veel audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Kui hakatakse nimetatud dokumenti koostama, on vajalik läbida viis etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine, tegevusaruande koostamine, audiitorkontroll, kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ning valminud majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Majandusaasta aruanne annab kõrvaltvaatajale (potentsiaalsele äripartnerile, ajakirjanikule) ülevaatliku pildi vaadeldavast raamatupidamiskohustuslasest. On ju seatud hulk tingimusi, mis peavad olema täidetud kajastatav info on objektiivne, õige ja õiglane, arusaadav. On lausa kümme põhimõttelist printsiipi, mida peab arvestama aruande koostamisel. Aruandes kajastub hulk tähtsat ja erilist infot, sealt on näha ettevõtte andmeid finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta, omakapitali muutustest rääkimata. Majandusaasta aruannet kokku pannes
Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli. Magnus oli esiti väga skeptiline, kuid hiljem siiski nõustus, tal avanes lõpuks võimalus minna tagasi kodumaale Eestisse ning kohtuda ka Kaiga. Väliseestlase ja ajakirjanikuna sai Magnus väga sooja vastuvõtu osaliseks, hea hotellituba, kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega. Enne ekskursioone kohtus Magnus ka Kaiga, kes nüüdseks oli Magnuse kunagisest pinginaabrist rase, pinginaaber ise oli Krimmis komandeeringus. Oli ilmne, et mõlemal olid siiski üksteise vastu tunded, Kai tuli ka Eesti ringreisile Magnusega kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare
Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; · not for direct quotation öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides tsitaadina; · on background tüüpiline viide on "kõrge ametnik" või "juhtivtöötaja", teie nimi ja amet jäetakse avaldamata; · on deep background ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada; · off the record info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse mõistmiseks. Arvamuslugu Arvamusloos väljendab autor oma arvamust ehk seda, mida tema õigeks peab. Ajalehes onarvamuslehekülje eesmärk aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta. Hea ja objektiivne ajaleht annab konfliktsituatsioonis võrdselt sõna kõigile osapooltele. Arvamus ja uudis peavad ajalehes olema selgelt eristatud. · Arvamuslugu koosneb tavaliselt neljast osast: sissejuhatus, arvamus, detailid ja järeldused
kasvatamisele orienteeritud, siis iseseisvuse taastanud Eestis rõhutakse isikliku edu saavutamisele. Õpilastele antakse senisest suuremad "õigused" ning tihti osutuvad õpetajad märklaudadeks. Varem mõjutusvahenditena käsitletud karistused on nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses
kommentaarid: kus Eesti on, miks ta kaardil puudub, kas ma keelt oskan, öelgu ma siis midagi jne... See, et ma alustasin eelmist lauset viitega banaalseks peet USA popkultuurile, on aga näide mingist muust osast mu teadvuses. Kas see on osa mu identiteedist? Tont teab. Kui aga kollased väljaanded tahavad mult intervjuud teemal ,,Toomas Hendrik Ilves kui Inimene" (mida iganes see peaks tähendama), saadan ma neile leheküljepikkuse loetelu mind enam mõjutanud raamatuist, teatades, et ajakirjanikule saan ma vastata ainult keskustelles nois raamatuis käsiteldu üle. 27-ndal eluaastal omandate ning 39-ndal eluaastal loovutate USA pass avas küll mulle reisimisvõimalusi, kuidas see aga on mu identiteeti kujundanud, seda on küll raske seletada. Minu elu võiks lihtsustatult pidada üheks teoseks, millest suur osa kuulub köitesse ,,Eesti". Sedavõrd kui ma üldse suudan tuvastada endal mingit teadvust, on vaimne ainulaadsus minu elu peaaegu ainus konstant
Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid, geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem. Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd, kuskil kloonitakse taimerakke. «Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento. Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida tähendab RNA vaigistamine; teeb seda ladusas, peaaegu aktsendivabas eesti keeles, kasutades ohtralt võõrsõnu, milleta ju teaduses hakkama ei saagi. Kui ajakirjanik ikka ei taipa, toob lihtsama näite. «Teil on üks raamat, mille lindistate kassetile ja sellelt tuleb hiljem hääl. DNA on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood. RNA on kassett. Ja siis tuleb hääl valgud. Kui vaigistame kassetti,
Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused
suhtuda. Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused
hakata lausa kahte ajalehte: Perno Postimees ja Tallorahwa Postimees. (Lähemalt vt õpik "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed".) 1860. aastate lõpul, mil Eestis ilmus kaks eestikeelset ajalehte ja 1 lisaleht, oli eesti ajakirjanduses üks elukutseline ajakirjanik J. V. Jannsen, teised tegid ajalehte muu tegevuse kõrvalt. 1870. aastate lõpuks oli eestikeelsete väljaannete arv mitmekordistunud (8 ajalehte, 1 ajakiri, 5 lisalehte) ja nende juures oli pidevalt tööd kümmekonnale ajakirjanikule. Kuid kuni Jakobsoni Sakala ilmuma hakkamiseni 1878. aastal jäi Jannsen ikkagi veel ainsaks põhiametiga ajakirjanikuks. Teised ajalehetoimetajad olid kas kirikuõpetajad, koolmeistrid või ametnikud. Jannseni kõrval olid 1860.-70. aastatel ajakirjanikena tuntumad ja mõjukamad Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 Sündis 16. mail 1819 Vändras möldri ja kõrtsimehe pojana. Poisile pandi nimeks
kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud. Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi. Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta 69 tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab. Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda
annaabi.ee 
