Eesti ajakirjanduse ajalugu
Suurte lehtede sabad e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest
kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud
aktivistid, poliitikud, trükkalid.
1940 44 1. Nõukogude okup., saksa okupats.
Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus
Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber.
Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud
34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid
vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur.
Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson,
hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti
ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis
ajakirjandusel silma peal.
Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur.
annaabi.ee 
