pool aastat Tallinnas Printalli trükikoja ehitusel elektrikuna, siis oli mul enne kursust väike ettekujutus trükiseadmete ja trükikodade ehitusest, aga trükiseadmete täpsem ja detailsem ehitus pakkus palju huvi. Samuti oli kursuse jooksul väga õpetlik kuulata loenguid erinevate trükitehnoloogiate kohta. Esiteks külastasime Kroonpressi trükikoda Tähe tänaval. Kroonpress on 1990. aastal asutatud Baltikumi juhtiv trükikoda. Tänaseks trükib see trükikoda väga palju Eesti ajakirjandusturul ringlevast pabermeediast ning peale selle müüb oma toodangut üheksas välisriigis. 2012. aastal moodustas ekspordi osakaal ajakirjade toodangust 71%. Kroonpress pakub oma klientidele trüki täisteenust - alates toote trükkimisest ja lõpetades valmistoodete transpordiga kliendi poolt soovitud sihtpunkti. Kroonpressi peamisteks klientideks on kirjastused, reklaamiagentuurid ja disainibürood nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Põhilisteks toodeteks
purustatud Tallinna elanikele oli pärast Saksa vägede lahkumist hädavajalik anda igapäevast tarbeinfot. Tallinna linnalehena ilmus Õhtuleht 1997. aasta märtsini ja tegi siis pöörde tabloidi suunas, hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem üksikostjale suunatud uudiseid, meelelahutust ja tarbijainfot. Sõnumilehe esimene number nägi ilmavalgust 1995. aasta oktoobris. Lehe sünd sai võimalikuks, kui 1995. aastal liideti tollal ilmunud Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht. Eesti ajakirjandusturul oli 1999. aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte Postimees ja Eesti Päevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga üleriikliku levikuga tabloidpäevalehte Sõnumileht ja Õhtuleht. Pidev konkurents hinnaturul viisid Õhtulehe ja Sõnumilehe kahjumisse (Õhtuleht kuulus Ekspress Grupile, Sõnumileht aga Eesti Meediale). Seepärast otsustasidki
ka nende tegijate read. Esimesed "poliitilised"* ajalehed olid teatavasti Sakala (C. R. Jakobson) ja Tartu Eesti Seitung (A. Aint), tuues eesti ajakirjandusmaastikule ühiskonnakriitika. Enam ei piirdutud pelgalt rahva harimisega, vaid üritati otsida nähtuste tagamaid. 1878 ilmunud 11 väljaande kohta tegutses teadaolevalt samapalju ajakirjanikke. 1880. aastate lõpuks kasvas üheaegselt hõivatud ajakirjanike arv eesti toimetustes paarikümneni. Päevalehe ilmudes (1891) oli ajakirjandusturul 21 väljaannet tegemas 22 isikut. Ajakirjanike arv püsib stabiilsena ega kajasta esimese päevalehe ilmumist turule. Oskar Mänd kinnitab oma meenutustes, et kolmeliikmeline Postimehe toimetus kasvas alles pärast Jaan Tõnissoni toimetajaks kinnitamist. (Mänd 1938, 14). "Niisama pidi H. Prants "Postimehe" peaaegu täiesti üksinda valmis kirjutama, niikaua kui see 3 korda nädalas ilmus; kui aga leht päevaleheks muutus, siis
annaabi.ee 
