* pooldasid uute õppeainete toomist koolidesse (Jannsen püüdis siiski rahulikumalt asju ajada, arvas, et ka rahvas ise pole kuigi agar haridusvõimalusi ära kasutama) * hakkasid venestamise ajal rääkima ,,heast keisrist" (Jakobson küll pisut entusiastlikumalt) 9. Grenzstein (Olevik), Kõrv (Valgus) ning Hermann ja Tõnisson (Postimees) kui omavahelise sõnasõja kandjad venestamisperioodil. Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes
vahelises eesti ajakirjanduses, kus esialgu leiab noor generatsioon hulganisti töökohti, hiljem on aga tööturg enamasti täis. Sarnane põlvkondade vahetus toimus eesti ajakirjanduses ka alles hiljuti seoses turumajandusele üleminekuga. Näiteks 1988. aastal töötas 3 alla 24aastast ajakirjanikku, 1995 oli neid juba 21, samas üle 30aastaste ajakirjanike arv kahanes märgatavalt. Töökeskkond Töökeskkonna muutused ja palgatingimused Nii ajakirjandusturu laienemine kui tehnoloogia areng mõjutasid toimetustesiseseid arenguid. Enamarenenud maades tekkis ajakirjanduse massiturg XIX sajandi lõpuveerandil (USA, Skandinaavia maad). Eestis võib massiturust kõnelda alles 1905.-1907. aastaist. Väljaannete arv kasvas (1907 oli neid 112), keskmised tiraazid tõusid võrreldes sajandi algusega peaaegu kahekordseks. Tekkinud konkurents tõi kaasa kirjastusfirmade tekkimise, st kapital kontsentreerus. Kolm põhilist kirjastust
annaabi.ee 
