Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajakirjanike Ühingul seisis ees eesti ajakirjanduse kohandamine vabariigi oludele,
oma ülesannete määratlemine. Tsensuuri ja surve puudumisel võis ajakirjandus
aktiivselt mõjutada ühiskondlikke suhteid, olla sotsiaalse kontrolli osaks.
Ajakirjandusest sai rahvast konsolideeriv, riiki ülesehitav ja iseseisvust tagav
institutsioon. Ajakirjanikud hakkasid välja andma oma aasta-albumit Õitsituled, mida
ilmus 1922-1939 kokku 17 numbrit. Sisuliselt sai sellest esimene ajakirjanduserialane
väljaanne Eestis. 1928 asutas EAL erialakirjanduse tarbeks oma raamatukogu.
1925. a keskpaiku loodi Eestis kultuurkapital, et toetada või ülal pidada kunste,
kunstilist haridust, rahvaharidust, kehakultuuri, loomeinimesi. EAÜ sekkumise
tulemusena loodi eraldi sihtkapital ajakirjanduse toetamiseks selle summad pidid
minema ajakirjanduse kutsehariduse edendamiseks, kirjastamiseks, abirahadeks ja
auhindadeks, sidemete arendamiseks Eesti ja välismaa ajakirjanike vahel.