EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2
kõmuajakirjandus kõmuleht, tab- mitme õpilase peale kollaseks peetavast ajalehest kvali- käsitleb kvaliteet- ja kõmu- loid, valge aja- kaasas Õhtuleht, Eesti teetuudise leidmine ja vastupidi; ajakirjandust binaarse jaotuse ase- LÕIMING kirjandus, kolla- Päevaleht ja Postimees arutlemine selle üle, mida võidaks või mel skaalana; Teabekeskkond: kriitiline tea- ne ajakirjandus, kaotaks Eesti ajakirjandusmaastik, kui mõistab tabloidiseerumise põhjusi; beanalüüs tabloidiseerumi piirid kollase ja kvaliteetajakirjanduse tunneb uudise valikukriteeriume;
teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel
Meediavabadus eesmärk või hädaoht? 24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada?
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on
· lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust
· Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm
1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Lugu nagu sõel tähendab, seda, et faktid pole väga tõesed. 2.Mis on nn ,,gotcha journalism"? Gotcha journalism on eesti keeles ,,vahele jäid, ajakirjandus" Gotcha journalismi nimetatakse metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. 4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontrol
Teisel juhul aga piisavalt intrigeeriva pealkirja puhul koguks artikkel juba palju ,,pilkeid" või internetis ,,klikke". Kõmuajakirjandusel oleks seega palju lihtsam raha teenida. Aga kõmulisi artikleid kirjutav meediaväljaanne tüdineb rahvale ka kiiremini ära. Kõige tähtsam küsimus sellisele väljaandele peaks olema aga ajakirjanduseetika küsimus: kas on sobilik rikkuda inimeste privaatsust, kirjutada nende isikliku elu kohta või kuritarvitada isikuandmeid? Sedasorti ajakirjandus on üle maailma küll levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelaste tegemistest saame lugeda, kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks.
Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
(4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)).
reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid
On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma. Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi. Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada Uudis ja ajakirjandus on vahendamine Ajakirjaniku ülesanne on sndmust adekvaatselt kajastada, aga tegelikult on selle adekvaatne edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol.. Väärtus – ideaal Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev Vabaajakirjanduse väärtused: Erapooletus Sõltumatus tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud Faktid materjali kontrollimine oma arvamuse välistamine emotsioonide välistamine
keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe
nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta
uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõike tehakse selleks, et lugejaid juurde saada ning, kui on rohkem lugejaid võib ka lehe servadesse kallimalt reklaami müüa
Ta mõtles lood ja artikklid välja, arvates, et need ei tule kunagi välja. Ta otsis lisa infot internetist. Meediaeetika ütleb, et artikklid peavad olema tõesed ja mitte väljamõeldised. 8. Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua oma toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus
Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda. Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas saada raha selle eest kätte, muidu see ei funktsioneeri. Näiteks võib tuua välismaa suurimad ajalehed, mis on kolinud üle internetti, kuid siis hakanud uuesti trükkima paberlehti, sest see lihtsalt ei toiminud.
USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid • Positiivne kajastus nt. heategevus • Avalikustab seda, mis ühiskonnas toimub 2
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama
toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus *ajakirjandustekstid - meelelahutav, objektiivne, avaldavad arvamist *reklaam - m�jutav, toodet kutsutakse tarbima *propaganda - poliitilise sisuga, �lesandeks m�jutada 6. Uudisek�nnise p�hikriteeriumid *v�rskus *emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida
Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"? Näiteks kirjutas Eesti juhtivaid ajalehti "Eesti postimees"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski need probleemid lahendama
Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms) ●Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
