pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. 6. Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". 7. Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. 8. Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt
Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. · Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt õpetliku