projektides. Oma kogemuse põhjal kirjutas veel kolm raamatut. Ruumisüntaks Sotsiaalne ökolooogia uuriti looduslikus keskkonda ja seda mõtteviisi hakati kasutama inimese uurimisel ja käitumise kirjeldanmisel. 60´date keskkpaigast pärivad R. Barkeri teoreetilised mõtisklused sotsiaalsest psühholoogiast, kus keskkseks mõisteks saab käitumispaik. Peab ütlema, et tihiti sarnaseid lähenemisi selles valdkonnas nimetati erinevalt. Ntks geograafid kasutasid inimgeograafiat. Ajageograafia üritab kaardistada seda, kuidas inimene liigub ntks nädala jooksul oma kodu linnas /kohas ringi, kas käib ainult tööl ja kodus või on veel mõned regulaarsed paigad kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid
Elu organiseerimine sõltub kolmest piirangute liigist, mis on omavahel seotud. 1. on ,,võimelisus'' mille moodustavad inimeste füüsilised omadused ja materiaalsed ressursid, sh liiklus, uni jne. 2 piirang on ,,ühendus'', mis selgitab, kui palju inimestel on vaja suhelda teiste inimestega või kasutada materjale tootmise või tarbimise jaoks. Kolmandaks on ,,autoriteet'' mis reg. Seaduste, normide ja tavade abil liikumist ja mahutite lahtiolekut aed-ruumilistes toiminkutes. Ajageograafia abil on võimalik uurida ka seda, kuidas erinevad indiviidid ja inimkooslused kasutavad linnaruumi. Biheivorismi ka kritiseeriti. Probleemi nähti selles, et inimene oli oma kontekstist liigselt välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121)
hierarhiline levik-ideed levivad läbi võtmeisikute nt. Aidsi levik; nakkav levik- ideed levivad nagu laine (lumepall). Nt katku levik 14 sajandi euroopas. AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas)
annaabi.ee 
