objekti suhtes. See kiirus on vaatajate jaoks üks ja sama. Selle kiirusega ei saa me erinevatel aegadel sama asja näha. Kui käib välgusähvatus, siis kõik näevad täpselt samal ajal samasugust sähvatust. Minu arust on see väga veider , et me näeme absoluutkiiruses palju erinevaid efekte. Nagu aja aeglustumine, kui oleme kosmoses on seal aeg palju aeglasem kui seda on maapeal. Kosmoses oleme enda arust ja ajaarvestusest 4 nädalat ära olnud. Kui aga maa peale jõuame siis maa aja arvestuse järgi oleks ära olnud justkui aasta või kaks. On veel muid efekte nagu pikkuste lühenemine , raskuste suurenemine ning massi ja energia samaväärsus. Selle teema kokkuvõtteks arvan ma, et absoluutkiirus on iga vaataja jaoks erinev, me võime samu asju näha väga erinevalt kas siis pikkuselt, suuruselt või ajavahemikus. Samas on ka selliseid
välja valinud. Küll peaks kohtunik vajadusel seletama, kuidas see toimib (eriti kuidas kella seisata). Kui aga lisasekundeid ei kasutata ja kaks mängijat on mehaanilise kella kasutamises kokku leppinud, siis las mängivad sellega. Kohtunikult nõuab elektronkellade kasutamine võimalikult rohket harjutamist, muidu võib tekkida probleeme nii kellade algseisu seadmise kui ka nende näitude korrigeerimisega ajapuuduses. Malekoodeksis kõneleb kelladest ja ajaarvestusest eelkõige artikkel 6. Selle algul (art. 6.1) on juttu mõnedest terminitest: malekell - see on kella mõlemad pooled kokku, kell - see on ainult üks nendest pooltest, noolekese langemine - see võib tähendada mõtlemisaja lõppemist ka elektron -kelladel. Reeglite komitee püsib seisukohal, et ei saa olla erinevaid reegleid mehaaniliste ja elektrooniliste kelladega. Kui mehaaniline kell ei saa näidata, kumb nooleke langes
72 Kui sageli ja millistel põhjustel/eesmärkidel tuleb suhelda teiste meeskonnaliikmete ja juhiga? Lisaks neile küsimustele peaks läbi arutama kõik olulised kommunikatsiooni puudutavad küsimused, mis potentsiaalseltki võiksid ohustada koostöö sujuvat kulgemist. Probleemiks omavahelisel suhtlemisel võib kujuneda erinevates ajavöötmetes töötavate meeskonnaliikmete kommunikatsioon kokku tuleks leppida millise ajavöötme ajaarvestusest lähtutakse (nö. kokkuleppeline virtuaalaeg) ja suhtlemiseks kasutada võimalikult palju asünkroonseid kanaleid. Erinevate rahvuskultuuride esindajatel võib olla erinev eelistus kasutatavate IKT vahendite osas. Seega on koostöö efektiivsuse seisukohast väga oluline saavutada meeskonnaliikmete seas konsensus kasutatavate IKT vahendite ja kommunikatsioonireeglite osas. Samas ei saa kõiki võimalike probleemvaldkondi teoreetiliselt ette näha ja kirjeldada
annaabi.ee 
