a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed kreeklased ja ühendas kogu valdused muutusid Rooma Hakkas kujunema linnriiklik Hellase oma võimu alla, lõppes provintsideks korraldus Kreeka iseseisvus
Piibel on Jumala sõna. Ta avab meile maailma ja inimese tekke saladuse ning eksisteerimise mõtte üldse. Piibel on pühade kirjade kogu, mis on kirjutatud 1500 aasta vältel neljakümne autori poolt, keda on inspireerinud Jumala Püha Vaim. Piibel koosneb kahest osast Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi; Uus Testament aga I sajandil pärast Jeesuse sündi. Jeesuse sünd sai lähtekohaks meie kaasaegsele ajaarvamisele. Vana Testament kirjutati vana-juudi e heebrea keeles; Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Vana Testament jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimese pattulangemisest, Iisraeli (Jumala poolt välja valitud) rahva ajaloost ja prohvetikuulutustest. Sinna kuulub ka Laulude raamat, mis sisaldab endas vanu hümne ja palveid Jumala poole, Koguja raamat jne. Uus Testament jutustab eelkõige meie päästja, Issanda Jeesuse Kristuse sünnist ja
Peeter I 1 . Tähtsamad iseloomujooned Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal l...
levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed oli sunnitud linnast lahkuma koos oma poolehoidjatega tagakiusamiste tõttu (622.a). See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele. MEKA- ISLAMI TÄHTSAIM PÜHAPAIK Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma ● KALIIF- Muhamedi (ilmaliku valitseja ja usujuhi) järglane ● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu,
olla valitseva poliitilise süsteemi allikaks. Allah ar. k. jumal, Sõna Allah kasutatakse tihti väljendamaks moslemite Jumalat, sellest mõistest on saanud islami jumala isikunimi. Kuid see on sõna vale kasutus, sest sõna kasutatakse laiemas tähenduses, nt. ar. Piibel Gen 1,1 ,,Alguses lõi Allah taeva ja maa..." Hidzra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele. 1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud,
3 sambastiili dooria, joonia, korintose; annavad palju arhidektuurile jne juurde Filosoofid Sokrates/Platon/Aristoteles, nende tõekspidamisi jne kasutatakse tänapäevani Herodotos alustas ajaloo uurimisega, raamar ,,Historia" 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater Alus teatrikunstile, komöödia ja tragöödia algus 2) sport olümpiamängud (algus ajaarvamisele neil) 3) filosoofia Sokrates, Platon, Aristoteles, 4) matemaatika pythagorase teoreem 5) ajalookirjutus Herodotos, ,,Historia" 6) arhitektuur sambastiilid, templid II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad
admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia
Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse. Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja koraan - islami püha raamat Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks: sunniidid, šiiidid . Muhamed sündis 570 Mekas, oli kaupmees. 40aastasena sai ilmutuse Jumala saadikult, kes
Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist
endine Jugoslaavia,Türgi, Süüria, Iisrael, Egiptus, Palestiina, Liibüa,Marokko, Tuneesia,Alzeeria) 8) Islami levik ja teke 7 sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. 622. Aastal lahkus Muhamed Meka linnast ja läks Mediinasse. See sündmus on on aluseks islami ajaarvamisele. 630 aastal moslemid vallutasid Meka, millest sai Isami tähtsaim pühapaik. Kui Muhamed Mediinas 632.aastal suri, olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud. Usujuht kaliif, pealinnaks Mediina. Alustati ümbritsevate maade vastu püha sõda ehk dzihaad ning koos sellega islami levitamist. Sealjjures võisid need alistatud riigid jääda oma usu juurde, kuid pidid selle eestmakse maksma, millest moslemid olid vabastatud.
Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6
karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini.
alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning aastal 630 vallutati Meka, millest sai islami püha paik. Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine Kõige rohkem moslemeid on Indias. Kogu kultuur (islam ja araabia keel) – araabia kultuur. Islami usu kiiresti levimise põhjused: 1) usku levitati sõjaliselt, ning mehed olid motiveeritud, hea sõjavägi; 2) inimesed, kes võtsid vastu islami usu, vabastati maksude maksmisest.
Kõige ulatuslikum kindlustuste ehitamise tegevus Narvas, kus üheksast kavatsetud bastionist viis olid Põhjasõja alguseks valmis. "Kui vägi Brandenburgi läks..." - 1678 aastal Eesti-ja Liivimaalt Rootsi-Brandenburgi sõtta saadetavate abivägede küüdimeestena läheb kaasa arvukalt eesti ja läti talupoegi, kelledest paljud sõjakeerises kaduma jäävad. See sündmus sööbib väga kauaks rahva mällu ning saab üheks tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele. Reduktsioon 1680. a Karl XI poolt algatatud aadli läänistuste tühistamine, et parandada riigi sõdadest kurnatud finantse. Eestimaal võeti reduktsiooniga 54% mõisatest riigile, mis anti rendile kohalikele aadlikele, kuid ka linnakodanikele. Rendiaeg oli piiratud algul kolme ning seejärel 12 aastaga, ja riik teostas rentimise ajal kontrolli. Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle
toimunud Skåne sõjas (167579) seisis Louis XIV liitlase Rootsi vastas Taani ja Brandenburg- Preisimaa, kel õnnestus vallutada nii Skåne kui Ees-Pommeri koos Rügeni saarega. Fehrbellini lahingus 1675 said rootslased Suure kuurvürsti vägedelt tõsise kaotuse osaliseks. Rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud jäid sõjakeerises kaduma. ,,Kui vägi Brandenburgi läks" sööbis kauaks rahva mällu ning sai koguni tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele. Tänu Prantsusmaa toetusele sai Rootsi 1679 Preisimaaga sõlmitud St. Germaini ja samal aastal Taaniga sõlmitud Lundi rahuga kõik kaotatud alad tagasi. Saavutatud positsioonide kaitsmine nõudis Rootsilt ka suuremaid rahalisi vahendeid. Alates 1672 aastast iseseisvalt valitsema asunud Karl XI [166097] kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu, sarnaselt Taanile, kus kuningas Frederik III [164870] oli kehtestanud absolutistliku valitsemise juba 1665
annaabi.ee 
