Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“
loomuse on pigem meelte kaudu tajutavad ning see tõttu pole nii täpselt tajutud. Keha kuulub
meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates
osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati
looduse õpetust usaldada, kuna vahel ajab see meid just sinna poole, millele meie mõistus on
vastu. Seega ei sõltu aistingud meie tahtest. Meeltega haaramine on alati seotud meie
mõtlemise ja aistimisega. Keha saab olla ilma nendeta, kuid need ei saa eksisteerida ilma
kehata. Seega saab järeldada, et meeleaistingud tulevad kehast või lihtsalt Jumal paneb meile
sellise mõtte pähe. See aga ei ole Jumala headusega kooskõlas. Järelikult peavad materiaalsed
asjad eksisteerima. Keha ja vaimu erinevusi otsides on välja toodud erinevaid võrdlusi.
Esiteks on keha oma loomuselt jaotatav teda saab jagada osadeks, kuid vaim on jagamatu,
ühtne tervik
annaabi.ee 
