y = 2ax + x2 . Esimene liidetav selles valemis on diferentsiaal dy = 2ax, kusjuures tegur 2a v~ordub funktsiooni f tuletisega punktis a, st f (x) = 2x f (a) = 2a. Teine akliige = x2 , mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev x liidetav on j¨a¨ suhtes. J¨arelikult x 0 korral saame y 2ax. Diferentsiaali geomeetriline sisu. Katsume diferentsiaali dy ja j¨a¨akliiget graafiliselt interpreteerida. Selleks vaatame joonisel 3.6 kujutatatud t¨aisnurkset kolmnurka AP R. Selle kolmnurga alumise kaateti pikkus on |AP | = x - a = x ja parempoolse kaateti pikkus on |P R| = f (x) - f (a) = y. Kaatet P R koosneb kahest osast: l~oik P Q, mis asub puutuja s all ja l~oik QR, mis asub puutuja s ja joone y = f (x) vahel. Arvutame alumise l~oigu P Q pikkuse. Kasutades sirge s t~ousunurka saame |P Q| = |AP | tan .
Seega y = 2ax + x2 . Esimene liidetav selles valemis on diferentsiaal dy = 2ax, kusjuures tegur 2a v~ordub funktsiooni f tuletisega punktis a, st f (x) = 2x f (a) = 2a. Teine liidetav on j¨a¨akliige = x2 , mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev x suhtes. J¨arelikult x 0 korral saame y 2ax. Diferentsiaali geomeetriline sisu. Katsume diferentsiaali dy ja j¨a¨akliiget graafiliselt interpreteerida. Selleks vaatame joonisel 3.6 kujutatatud t¨aisnurkset kolmnurka AP R. Selle kolmnurga alumise kaateti pikkus on |AP | = x - a = x ja parempoolse kaateti pikkus on |P R| = f (x) - f (a) = y. Kaatet P R koosneb kahest osast: l~oik P Q, mis asub puutuja s all ja l~oik QR, mis asub puutuja s ja joone y = f (x) vahel. Arvutame alumise l~oigu P Q pikkuse. Kasutades sirge s t~ousunurka saame |P Q| = |AP | tan .
annaabi.ee 
