üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid
Nt põhimäärus, maksumäärus, ehitusmäärus, koerte-ja kasside pidamise eeskiri. Vastavalt määrusega reguleeritava probleemistiku olemuslikule sisule kvalifitseerub see statuudiks või riiklike ülesannete täitmiseks antavaks määruseks. 8.5. Statuudid KOV statuudiõiguseks on tema õigus kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. KOV on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määrste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid
Põhimäärus Eelarvemäärus Maksumäärus Ehitusmäärus Ametiasutuse põhimäärus Kaevetööde, heakorra-, koerte ja kasside pidamise jt eeskirju 8.5. Statuudid Statuudid - PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida
tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küs-te ainuvastutava
haldusüksuste kaudu. Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil juriidiliste isikute ja haldusekandjate iseloom. 67. c) Osalise õigusvõimega haldusüksused on avalik-õiguslikult loodud organisatsioonid, mis küll ei oma avaliku- õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid on pädevad teatud haldusülesannete ainuvastutavaks täitmiseks ja on sel määral varustatud oma õiguste ja kohustustega. 68. d) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Teatud, siiski vaid väheses ulatuses loobub riik sellest, et vastavad haldusülesandeid ise täita või lasta täita tema poolt moodustatud haldusorganisatsioonidel, ja delegeerib need eraisikutele ning annab neile selles osas võimuvolitused. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle teatud ülesannete teostamise õiguse ja kohustuse. Vastavas ulatuses teostab riik tema tegemise üle ka järelevalvet, s.t. kontrollib seaduste ja muude õigusaktide järgimist ning 39 elanike normaalse teenindamise tagamist. Notariaaltoimingute teostamisel on notar sõltumatu, mis muudab ta ka ainuvastutavaks. Notar vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest isiklikult. Riik vastutust ei kanna. Notar ei saa riigilt palka, talle kuulub ametitegevuse eest makstav tulu. Vaatamata sellele, et seaduse järgi nimetab notari ametisse justiitsminister (NS § 14 lg. 1), et ette on nähtud notari ametialased kitsendused (ei või pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, v.a. pedagoogiline ja teadustöö, ei või tegelda maaklerlusega jne.), ei ole notar riigiametnik,
konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle teatud ülesannete teostamise õiguse ja kohustuse. Vastavas ulatuses teostab riik tema tegemise üle ka järelevalvet, s.t. kontrollib seaduste ja muude õigusaktide järgimist ning 39 elanike normaalse teenindamise tagamist. Notariaaltoimingute teostamisel on notar sõltumatu, mis muudab ta ka ainuvastutavaks. Notar vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest isiklikult. Riik vastutust ei kanna. Notar ei saa riigilt palka, talle kuulub ametitegevuse eest makstav tulu. Vaatamata sellele, et seaduse järgi nimetab notari ametisse justiitsminister (NS § 14 lg. 1), et ette on nähtud notari ametialased kitsendused (ei või pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, v.a. pedagoogiline ja teadustöö, ei või tegelda maaklerlusega jne.), ei ole notar riigiametnik,
korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine
annaabi.ee 
