Teise maailmasõja koledused
jaoks eksisteerivad ainult ühesugused inimesed ning kõigil teistsugustel elamisõigust pole.
Vaadates tänapäeva küllaltki vabamaailma tekib lausa ahastus sellise väärmõtlemise peale,
mis aastaid tagasi uue ühiskonna loomise alusteks olid. Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud.
Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et
jõhkrad teod suudeti ellu viia?
Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või
piiranud ühiskonda karmide reeglite ja karistustega. Kuid tundub ebaloogiline, et üks inimene
suudab valitseda ja karistada kõiki. Alati on olnud neid, kes käsud täide viivad. Mõned
seetõttu, et nende vaated ühtivad otsustajaga, kuid tihti ikkagi lootes omakasule või lihtsalt
kartes kaotada enda elu. Nii vaadates on ühel inimesel siin maailmas palju võimu teisi
mõjutada