,,Eestis toimib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik"
tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta
otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid
moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on
iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi
korral lähtub võim ühest kesksest riigiorganist (nt monarhist või ainuparteist) ning sellest
eraldatud võimuharud on üsna tugevas sõltuvussuhtes. Selline süsteem võib toimida hästi ja
stabiilselt pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riikides, kus pole ohtu autoritaarse juhtimise
tekkimisele. Enamikus tänapäeva arenenud demokraatlikes riikides on kasutusel
tasakaalusüsteem, mille korral on riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest
vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Selline