Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. Riik- sisemiselt korrastatud avalik, õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi territoorium- maa-ala, mis allub riigi võimule. Riigi elanikkond (rahvas)- moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Monarhia- veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu Absoluutne monarhia-kogu võim kuulub ühele valitsejale Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esinuds demokraatia- riigikorraldus, kus rahva poolt valitud saadikud on otsustajateks. Siideriik-riik, milles toimub üleminek ühelt riigikorralduselt teisele. Siideperiood- periood, mille jooksul toimub totaritaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii
valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan. Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu inimesega, keda sünnist saadik on kasvatatud valitsejaks, mistõttu saab tema sellega ka kõige paremini hakkama. Kriitikat on ainuisikulisele valitsemisele olnud alati, kas demokraatlikest, seisuslikest või religioossetest printsiipidest lähtudes. Kõige levinum ja ajaliselt pikimat aega kasutusel olnud vastuväide on aga ilmselt see, et ainuisikulist võimu omav monarh võib seda kuritarvitada ehk muutuda türanniks. Samas ei levinud absolutism kõikjal, kuna absoluutse monarhia mudel 3 sobis kõige paremini tsentraliseeritud valitsuskorraga rahvusriikidele ning mitmel pool omas aadelkond veel niivõrd suuri privileege, et absolutismi kehtestamine osutus võimatuks. Parimaks näiteks selle kohta on ilmselt Rzeczpospolita, mis
iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle sõnasõnalise tähendusmahuga (adekvaatne e sõnasõnaline), teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav).
sõnast praesidens. Antiikajal tähistati sellega mingi kollegiaalse organi eesistujat, mitte aga riigipead. Tänapäeval on ta kasutusel nii riigipea kui ka kollegiaalse organi esimehe tähistusena (Bundestagi, konstitutsioonilise kohtu president). Esmakordselt kasutati presidenti riigipea tähenduses USA-s -- leiti, et see nimetus on rohkem seotud vabariikliku valitsemisvormiga. USA tekke algul ainuisikulist riigipead polnud, nii seadusandlik kui täitevvõim kuulusid Kontinentaalkongressile. See valis enda hulgast presidendi, kelle ainus funktsioon oli koosoleku juhatamine. 22 Varsti ilmnes, et Kongress ei suuda üheaegselt täita seadusandlikku ja täitevvõimu, et on vaja need võimud lahutada. 1787
Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat. Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks" kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased. Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks.valla eestseisja määrati ametisse käskkirja alusel. Haldusaparaat muutus väga keeruliseks, samas käskude andmine ja täitmine lihtsustusid. Selline süsteem püsis Eestis suurema osa Sa okupatsioonist. 28.08.1918 kirjutati Berliinis alla dokumendile, mida on nimetatud Bresti täienduslepinguks
Nendevaheline õiglus ja samuti ka sõprus pole aga samaväärne, vaid seisundile vastav. Mehe sõprus naisega on sama, mis aristokraatia puhul, sest lähtub loomutäiusest, suurema hüve andmisest paremale ja kooskõlas mõlemaga, ja samuti ka õigluse puhul. Vendadevaheline sõprus näib olevat seltsimehelik, sest nad on võrdsed ja samaelised, sellistena aga tunnetelt ja harjumustelt suures osas sarnased. Samamoodi näib see 7 Aristoteles peab üldisemalt silmas ainuisikulist võimu kui sellist. 8 Autarkes ei vaja teiste abi ega toetust. 18 olevat ka timokraatliku korra järgi, sest seal soovivad kodanikud olla võrdsed ja korra-austajad. Seega toimub valitsemine seisundile vastavalt võrdsetel alustel, samuti on ka sõpruse puhul. Kõrvalekalletega seoses jääb aga nii õiglust kui ka sõprust väheseks ja kõige vähem on seda
annaabi.ee 
