eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: näited Tüüpiline näide Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm esmakordselt sisse viidi Euroopas on vähelevinud, kuid Ladina- Ameerikas esineb presidentaalse vabariigi vorm, kus president on praktiliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku võimu poolt nõrgalt kontrollitav PRESIDENTAALNE- MONOKRAATLIK VABARIIK Levinud Aafrikas ja Aasias Presidendil on eriline staatus ainuisikulise täitevvõimu kandjana President on sõltumatu seadusandlikust võimust ja kohtust Presidendivalimised rituaalse iseloomuga Presidendi vahetus toimub põhiliselt sõjaväelise riigipöörde eel Valitsus kannab parlamendi ees vormilist vastutust, kuid president võib parlamendi laiali saata PARLAMENTAARNE VABARIIK Valitsus moodustatakse parlamendi alusel Vormiline vastutus on parlamendi ees Riigipeal tagasihoidlik roll
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
Plahvatus toimus polügoonil Semipalatinski lähedal.LK223 Üliere valgus ja võimas löökaine tõendasid kõige paremini, et plahvatuse võimsus oli piisav.LK224 Pärast aatomipommi loomist jätkas Lavrenti Pavloits Erikomitee juhina vesinikuprojekti juhtimist.LK226 STALINI SURM. 5märtsil1953 aastal pärast kolmepäevast agooniat suri insuldi tagajärjesl Jossif Vissarionovits Stalin. Pärast Stalini surma oli Berial väga soojad positsioonid võitluses ainuisikulise võimu eest. Beria,kui üks esimesi Malenkovi asetäitjaid, sai ühteaegu uue siseasjade ministeeriumi ja sellega liidetudriikliku julgeoleku ministeeriumi juhiks. Niisiis lõi Beria varakult kõige mugavama positsiooni võimu haaramisek ja edasiseks tegutsemiseks, mille mõõtmed ja iseloom, arvestades Beria isikut, olnud küllalt sünged ja gloaalsed.LK 252 Arvestdes positsiooni, mis oli
See koostati Muhamedi pärandi põhjal pärast ta surma tema sekretäri ZAID IBN THABITI juhtimisel. S u n n a o koraanist hiljem kirja pandud Muhamedile omistatav õpetussõnade kogumik. Veelgi hiljem on koostatud s a r i a a t : koraanile, sunnale ja araablaste tavaõigusele tuginev seadustekogu. Kuna muhameedlastel reguleerib usk praktiliselt kõiki elualasid, siis pole islam üksnes uskkond, vaid ka elulaad. Muhameedlastel puudub hierarhiline kiriklik organisatsioon. Ainuisikulise piiskopi, patriarhi, paavsti või muu usujuhi asemel on mingi piirkonna kõrgemaks autoriteediks u l e m a a. Ulemaaks kutsutakse piirkonna auväärsemaid usu- ja õigusteaduse tundjaid, kes on enamasti koondunud kohaliku m e d r e s e ( islamiülikool) ümber. Esmane inimesele esitatav nõue on allumine Allah tahtele. Inimene peab elama rangelt koraani ettekirjutuste järgi. Tähtsamate usunõuete seas on näiteks : 1) palvused viis korda päevas kindlatel kellaaegadel näoga Meka poole,
ideoloogilistele kaanonitele. Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega: nn vana kaardivägi (Molotov, Vorosilov, Mikojan) poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud; keskmine põlvkond (Zdanov, Beria, Malenkov edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
IV rühm ehk majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused ja vabadused on õigus tööle ja tööga kindlustatusele; tasuta põhihariduse saamise õigus; ettevõtlusevabadus, omandiõiguse kaitse jne Antidemokraatlike poliitiliste reziimide iseloomulikke tunnuseid: 1) autoritaarne poliitiline re?iim > võimu ülimuslikkus on koondunud: a) kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani kätte b) b) või ainuisikulise riigipea kätte; 2) millistele täidesaatva riigivõimu organitele (või struktuuridele) on antud laialdased erivolitused: a) sisekaitsejõud (politsei, > siis on nn politseireziim sandarmeeria) b) armee ehk sõjavägi > siis on nn sõjaväereziim (sõjaväeline diktatuur) c) riigi ametnikkond ehk büro- > siis on nn bürokraatlik reziim
õigus aru pärida; rahvusvahelised kontaktid; kõrgema kohtu valimine või nimetamine; haldustoimingute teostamine; sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; riikliku korralduse ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti). Kui ta on valituse juht, ühendab at nii kollegiaalse kui ainuisikulise täidesaatva võimu. Riigipea pädevus: dekreetseadusi andev; esitada valitsuse juht ja liikmed, kõrgeim kohus; juhtida riiki erakorralise ja sõja olukorras; sõlmida ja parafeerida ex officio rahvusvahelisi leppeid; spetsiifiliste haldustoimingute teostamine; arumuandmise õigus; juhtida riigikaitset, kuulutada sõja- või erakorraline seisukord; kuulutada välja seadusi; saata parlament laiali, kuulutada välja erakorralised valimised. Täidesaatev riigivõim
Piirid seab juba PS § 81, mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult. Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav riigipea vastandab ennast ainuisikulise riigiorganina kollektiivsele seadusandjale. Sellist vastandamist ei peeta kooskõlas olevaks tänapäevaste arusaamadega demokraatiast. Samuti võib mittejuriidilistel motiividel kasutatav veto takistada parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel. 69
poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine parlament). Iseloomulik: 1) Riigi esindusfuktsioon 2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet 3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse juht, on pädevus lai ja positsioon tugev. Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Funktisoon: Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada riiki ja realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires. Kui riigipea on monarh, siis jagab ta dualistlikus süsteemis võimu parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav. Pädevus: 1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda dekreetseadusi;
astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse. Kui otsus on põhjendatud, siis saadab määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse
vähemalt 21-aastane. (21.11.2001 jõust.23.12.2001 - RT I 2001, 95, 588) (3) Hääleõiguslik ei ole kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. (4) Hääletamisest ei võta osa kodanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas 47. Mida tähendab mõiste "otsesed valimised", mida mõiste "kaudsed valimised"? Keda valitakse Eestis otsestel, keda kaudsetel valimistel? Otsesed valimised - rahvas valib vahetult kas mingi ainuisikulise riigiorgani või kollegiaalse rahvaesinduse. Valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Lubatud on mandaatide jaotamine nimekirja alusel. Eestis valitakse otsestel valimistel Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kaudsed valimised - isiku või esindusorgani valivad kas spetsiaalselt selleks valimiseks valitud valijamehed või mingi teine rahva poolt otse valitud esindusorgan. Eestis valib kaudsete valimiste
Seega on koosseisu kohaselt vajalik vähemalt kahe isiku osavõtt ja mõlema puhul õigusvastast käitumist. 1.1. Altkäemaksu koosseisu osalised Kui tegu ei saa realiseerida ainuisikuliselt, siis koosseisu võib täita ka vaid üks isik. Eriosa § 294 lg 2 p 3 näeb ette, et altkäemaksu võtmise grupi poolt, mis toob enesega kaasa raskema karistuse. Vahenduse, andmise või selle lubamine on karistatav seadusandja poolt ainuisikulise tegevusena, mis ometi ei välista § 58 lg 10 kohaldamist, so raskendava asjaoluna grupi poolt teo toimepanemise arvestamist. Ometi kõrgenda see normi üldosas märgitud karistuse määra. 1.1.1. Altkäemaksu võtja, saaja – ametiisik Altkäemaksu reguleerivate Karistusseadustiku paragrahvide 294, 296 ja 29850 koosseisu eritunnuseks on vahetult ametiisik. See on isik, kes vara või muu soodustuse vastuvõtmise
otsustaja lähtub oma ametikohast tulenevatest õigustest (juhid) või saavutatud autoriteedist (asjatundjad); otsus võidakse teha ilma seda sisuliselt põhjendamata; ametiseisundile toetuv otsustamine võib kaasneda otsustuskäigu iga järguga; tüüpiline on see siiski lõppjärgule; kui otsustaja on asjatundlik, kogemustega ja autoriteetne inimene, siis nõustutakse tema otsustega, vastupidisel juhul mitte; vastutust tagajärgede eest kannab otsustaja; ainuisikulise lähenemise suure kaalu tõttu võivad lahendused olla ühekülgsed ja mitte kõige paremad. Sisekaemus (intuitsioon): etteaimav, vaistlik tunnetus, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu vältival viisil; põhineb varasemate teadmiste ja kogemuste teadvustamata läbitöötamisel ning suureneb valdkonnas pikaajalise tegutsemise tulemusena; seda iseloomustab lahenduse ootamatu leidmine ja selle kohene väljaütlemine;
politiseerunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Vastandades end nn vanadele erakondadele ning süüdistades seniseid juhte riigi huvide eiramises ja omakasu tagaajamises, koondas liit enda selja taha rahulolematute enamiku, kujunedes seniolematult arvukaks ja mõjukaks rahvaliikumiseks. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. Uus põhiseadus asendas senise parlamentaarse valitsemisviisi riigipea ainuisikulise võimuküllusega ning lõi võimaluse autoritaarse režiimi kehtestamiseks. Autoritaarse režiimi aastad 1934. aasta alguseks Eesti olukord paranes. Majanduskriisi kõrgpunkt oli ületatud tänu eelmisel suvel aset leidnud krooni devalveerimisele. Pikale veninud võitluse põhiseaduse muutmise ümber lõpetas vabadussõjalaste poolt pakutud eelnõu jõustumine. Eesseisvad riigivanema (see tähendab riigipea) ja parlamendi valimised lubasid loota sisepoliitilise pinge leevendumist.