elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks inimene õppima IMIKUST VANURINI. Sellega on omakorda kaasnenud hariduses osalemise mõõtmine peaaegu kogu elukaare ulatuses. RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD o Haridust mõõdavad väga mitmed rahvusvahelised koondindeksid ja pingeread. o Omaette klassi moodustavad suured rahvusvahelised hariduse osapoolte küsitlused, millega mõõdetakse nii õpilaste tegelikku saavutustaset erinevates ainevaldkondades kui ka õpetajate ja õpilaste hoiakuid õppimise ja õpetamise suhtes. EESTI ASEND HARIDUSINDEKSITES o Kui globaalses mastaabis võib olla oluline tagada maksimaalselt suurele osale rahvastikust vähemalt 1. tasemel (põhiharidus), siis arenenud maades mõõdetakse osalust 2. tasemel (keskharidus) ja 3. tasemel (kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva õppeprintsiibist mõõdetakse ka koolieelikute osalemist lasteaias ning
Labor Labor on lahutamatu osa Dalton kooli haridusest. Labor on väikeste gruppide istung, kus on õpilased ja õpetaja, et muuta traditsioonilist klassiruumis toimuvat õpet. Õpilastel ja õpetajatel on kokkulepitud aeg, mil nad arutavad projektide täiendamiseks vajalikke küsimusi ja otsivad uusi teemasid, mis neid huvitavad. 4 Põhikoolis on selle jaoks spetsiaalsed toad erinevates ainevaldkondades, mis rõhutab iseseisvust eriaalade ja õpilaste vahel. Pildil: Õpilased õpetajaga laboritööd tegemas Kooli missioon Dalton Kool on pühendunud pakkuma haridust, mis vastab iga õpilase huvide, võimete ja vajadustega õppekava raames ning peegeldab ja edendab mõistmist ja tunnustust ning mitmekesisust. Dalton kooli väljakutse igale õpilasele on arendada
individuaalsed nõudmised tervesse tasakaalu. Kogu kasvatus on lõppude lõpuks indiviidi arendamine, kõlbelise isiksuse kasvatamine. Salo analüüsib ka õppekava sisu ja õpetamismeetodeid ühiskonna ja algkooliealise lapse hingeelu seisukohalt. Ta jõuab mõlemal juhul järeldusele, et õpetus peab olema kodulähedane, õppeainete vahel tuleb saavutada samasus ja lapsi tuleb suunata omaalgatusele. Õpetusest tuleb välja jätta liikumine kujutlus- ja ainevaldkondades. Tavapära õppekava tõukab lapse aega ja maailmaruumi, mõtete ja aadete maailm. Õpetaja peaülessanne on äratada laste kaldavused, muuta nad aktiivseteks ja tegutsevateks. Lõpliku üksikasjaliku õppekava määrab ikkagi õpetaja. Õppekavas vähendada õppeainejaotuse traditsioonilisust, jagada õppeained mõjutavateks ehk teemaõpetuse ainerühmaks. Lapsekeskne kasvatus 2012 7. S.Neill ja tema vabakasvatuse mõiste
antropoloogiale uut jõudu ja sära. Pascalil oli võrratu anne selgitada kõige hämaramaid küsimusi ning koondada keerukaid ja hajusaid mõttesüsteeme, tuues välja neist olulisema. Ta polnud ainult suur geomeeter, vaid ka suur filosoof. Ta ei süvenenud ainult geomeetriaprobleemidesse, vaid tahtis mõista geomeetria õiget kasutust, selle ala ja piire. Ta hakkas vahet tegema ,,geomeetria vaimu" ja ,,meeleteravuse ehk peenuse vaimu" vahel. Geomeetria vaim on parim ainevaldkondades, mis alluvad analüüsile. Inimeseõpetus nõuab teistsugust uurimismeetodit. Naeruväärne oleks rääkida inimesest kui geomeetrilisest probleemist. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest. Ei leidu teist teed inimese mõistmiseks, kui tema elu ja käitumise tundmaõppimine (Cassirer, 1999, lk.28). Nii klassikaline metafüüsika, keskaegne religioon kui ka teoloogia kujutlesid maailma
arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid. Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.. Meetod on kasulik, kuna: arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust. arendab kriitilise mõtlemise oskust Meetodi kasutamisel palutakse õppijal välja tuua probleem, mida teksti autor on püüdnud
1.1.Populaarseimad eesnimed sada aastat tagasi 1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 2.1. Nime saamise lood 2.2. Eestipärased nimed 2.3. Võõrapärased nimed Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada ka tabelite ja jooniste abil. Oma tulemusi on soovitatav võrrelda teiste uurimuste tulemustega (kirjanduses avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada. Praktilise suunaga töö ülesehitus võib olla pisut erinev ja seal võib esitada probleemi lahendusvariante ja teha ettepanekuid, mida võiks praktikas ellu viia. Töös esitatud seisukohad peavad olema argumenteeritud ja põhjendatavad.
- Võimaldab õpilastel omandada infot, mis otseselt pole muul viisil kättesaadav; õigustub, kui eesmärgiks õpilastele info edastamine, mille omal käel omandamine nõuab palju enam aega. - Aitab õpilastel integreerida informatsiooni erinevatest allikatest (seda ka ped psühholoogias). - Võimaldab õpilasteni tuua erinevaid vaatenurki. Õpetaja/õppejõu seisukohalt: (1) õppetöö kavandamine piirdub suures osas sisu organiseerimisega; (2) meetodina on rakendav erinevates ainevaldkondades; (3) lektor saab kogu oma mäluressursi pühendada sisu organiseerimisele ja esitamisele. Loengu puudused: - Õpilane loengu kuulajana sageli (kognitiivselt) passivases rollis (st ei süüvi) - Sageli ei suuda loeng haarata ega alal hoida õpilase tähelepanu - Lektor ei saa ettekujutust, kas õpilane tõlgendab edastatud infot korrektselt. - Õpilastel tekitab sageli kognitiivse ülekoormuse (st õpilane ei jõua laekuvat infot teadvustada nii kiiresti, kui lektor seda esitab) 14
annaabi.ee 
