põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes
Füüsikas käsitletakse valgust kui elektromagnetilist lainetust, samas aga kui valgusosakeste voogu. Seega tuleks ka bioloogias käsitada viirusi kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleerivaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus , kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omaduselt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaset teiste keemiliste ühenditega. Viiruste avastamine 19.sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgusmikroskoop ja spetsiifilised mikroorganismide (bakterid, protistid, seened) identifitseerimiseks. Sel moel suudeti
rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste elutsükkel: 1. viirusosake vabaneb katetest ja siseneb rakku 2. viiruse genoom läheb raku sisemusse. 3
- kiud tihedalt pakitud, taluvad suurt koormust - suurema osa koest moodustab EM (kollageen) - Vormitu (dense irregular), nahas - Korraline (dense regular), kõõlustes, sidemetes AREOLAARNE seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -hea verevarustusega - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega - leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid - oluline roll immuunsüsteemis RASVKUDE - Koosneb peamiselt rasva rakkudest - Oluline katte, kaitse ja fikseeriv kude - ainevahetuslikult suur energeetiline tähtsus -valge ja pruun rasvkude RETIKULAARNE RS koosneb III tüüpi kollageeni kiududest, mis toetab erinevaid raku tüüpe. -RS moodustab võrkja raamistiku näit. vereloomeorganites, lümfisõlmedes, . Samuti on soole ja mao limaskestas jne. - RS rakud on fagotsütoosivõimelised. VERI Ülesanded: Täiskasvanud inimesel 6-8% keha massist so 4-6L Transpordi funktsioon -Hapniku ja süsihappegaasi transport -Toit- ja jääkainete transport -Hormoonide jt
Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid
Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms. VIIRUSED Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. Viiruste ehitus - Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid
taseme järgi veres. kortisooli taseme langus stiumleerib hüpotalamuses kortikoliberiini, kortikoliberiin omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagara AKTH produktsiooni. AKTH läheb verre, jõuab neerupealiste kooreni ja stimuleerib kortisooli väljutust. Kui kortisooli tase suureneb, siis pidurdub kortikliberiini ja AKTH produktsioon ning kortisooli produktsioon pidurub. Kortisooli toimed: 1) ainevahetuslikult on tema toime sarnane glükagooni ja adrenaliini toimega. See tähendab et stimuleeritakse liponüüs, glükolüüs ja glükoneogenees. See avaldub eriti nälgimise korral. Adrenaliini mõju nälgimisel ei ole oluline. 2) koritsool pidurdab mitmesuguste põletikus osalevate ainete vabanemist. Näiteks Prostaglandiinid, tromboksaanid. Need ained osalevad ka allergilistes reaktsioonides. Prednisoloon ja deksametasoon. Põletiku vastane toime avaldub ka selles, et
kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid
kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale reageeringule keskkonnamürkidele, mille väljendumist saab määrata väliste indikaatoritega: munetud munade arv, koore paksus jne. Reesusmakaaki (Macaca mulatta) kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uurimiseks ja uute ravimite väljatöötamiseks, kuna ta sarnaneb väga inimesega nii geneetiliselt, füsioloogiliselt kui ka ainevahetuslikult. Ta on oluline ka primaatide evolutsiooni mõistmisel. Koduhiir (Mus musculus) on inimesele lähedane. Geenijärjestused, mis kodeerivad elutähtsate bioloogiliste protsesside eest vastutavaid valke, on inimeses ja hiires väga sarnased. Seepärast on hiir kasulik arengubioloogilistes, geneetilistes ja immunoloogilistes uuringutes. Hiire genoomi sekveneerimine aitab mõista ka inimhaigusi ja töötada välja ravistrateegiaid, mille testimine poleks lubatud inimese peal
Mõju pole lokaalne, vaid üldine. Testosterooni retseptoreid rohkem kõhu piirkonnas(kuna meestel testosterooni rohkem, siis ka rasva salvestatase rohkem kõhu ümber); östrogeeni retseptoreid reie, tuhara ümber. Ümber kõhu 2 sorti rasva –üks lihaste peal, vahel ja teine lihaste all, seedetrakti ümber(ohtlik, kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu ümber olevast rasvast, kuna see on ainevahetuslikult aktiivsem, kui see, mis asub reite, tuharate ümber. 3) Rasvades lahustuvad vitamiinid D-vitamiin – organism sünteesib ise UV-kiirguse abil. Ainevahetus, luude tegevus. Rasvhapete jagunemine: 1) Küllastunud ja küllastumatud: *Küllastunud on toatemperatuuril pigem tahked. Vähem tervislikud, loomsed, ladestuvad. Põhjustavad lupjumist. *Küllastumatud on toatemperatuuril õlijad. Tervislikud, taimsed, ei ladestu nii hästi. Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid.
näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele. Osa närivrakke on sellised, kus lisaks närviimpulsside juhtimisele sünteesitakse ka hormoone neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks.
kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid
1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub
süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida Kas inimese areng on lihasöömise tagajärg? · Meie lõikehambad kinnitavad, et oleme lihasööjad & meie purihambad tõendavad, et oleme taimetoitlased. Järelikult oleme kõikesööjad (Buss, 1999). Kõikesööjad ei sõltu toidu liigist niivõrd, kuivõrd sõltuvad lihasööjad või taimetoitlased. Samas on kõikesööjal suurem oht saada mürgitatud · Inimesed vajavad ainevahetuslikult põhjendatult liha umbes 10 - 20 % ulatuses toidukogusest, tegelikult tarbitakse seda poole rohkem. Lihast saadavad valgud on meile väga tähtsad rakkude tööks & parandamiseks. Mitmeid aineid & vitamiine saame ainult lihast · Ühe oletuse kohaselt pole me enam kõikesööjad, vaid oleme muutunud lihast sõltuvaiks oma suure peaaju tõttu, mis omakorda on meile evolutsiooniliseks eeliseks (Stanford, 1999) Toidu valiku bioloogiline komponent
annaabi.ee 
