enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikkad Taimed puude ja põõsaste grupid niidukamar(iseloomulik) paju(põõsad) üksikud kased Loomad lehmad lambad hobused kitsed Tänan kuulamast !
määratlust, 1960-ndaks aastaks oli neid 400 ja tänapäeval arvatakse olevat ligi 1000 (Käär. 08.06.2011). Kultuur hõlmab väga paljusid valdkondi nagu keel, traditsioonid, uskumused, moraal, väärtushoiakud, teadmised, kombed jne. Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsiooni nimetatakse aimekirjanduses terminiga ,,meem". Meeme mõiste võttis 1976 aastal kasutusele Briti etoloog ja teduskirjanik Clinton Richard Dawkins raamatus ,,Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilses pärilikkuses. Erinevate piirkondade ja ajastute rahvastel on kultuuril erinev sisu ning seetõttu räägitakse ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad
Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Näiteks heli puhul.Kui pargis kostub tüütu muusika võib alati eemale astuda ja see jääb kaugenedes vaiksemaks.Mitte muusika ise pole vaibunud, vaid kuulaja on heliallikast kaugenenud.Vaevu edasi nihkuvale teole võiks ju tunduda uskumatu, et üks ja sama kõlar võib tekitada kahe erineva valjususega helisid. Aegruumi on aimekirjanduses võrreldud millegi tasase, kuid venivaga.Näiteks madratsi või raamile pandud kummilehega.Lebagu sellel raske ümarik ese, näiteks raudkuul, mis venitab kummilehte lohu.Samalaadne on hiidkeha näiteks Päikese mõju aegruumile.Kui veeretada pisikest kuulikest mööda kummilehte, jookseb see alul mööda sirgjoont, nagu Newtoni seaduste järgi kohane.Kuid lähenedes suure kuuli tekitatud lohule, kaldub see kõrvale ja veereb edasi lohku, otsekui tõmbaks suur kuul teda tõrjumatu väega
karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud
elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitude pindala le. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool - looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "he inaaedadeks" jne. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemise lt ja ökoloogiliste lt tingimuste lt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud a lgselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid
Kaunist lugemist! 4 Üldiseloomustus Puisniitudeks nimetatakse omapäraseid pargiilmelisi hõreda puurindega taimekooslusi, mille puurinde liituvus on alla 30%. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks". Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad
sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T . Helle 10 dialoogis jutustust usu- ja majandusasjadest. Lastele suunatud G.G.Marpurgi lugemik Weikene oppetuse nink Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis 1805. Tolle aja aimekirjanduses puudub selge piir täiskasvanute ja lastele suunatud teoste vahel. Tervishoiu ja arstiabimured, geograafia, looduslugu, matemaatika, füüsika, ajalugu. 19saj Kunder ,,Maakera elu ja olu", C.R. Jakobson ,,Kooli lugemise raamat". 20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J.Piiperi ,,Pilte ja hääli kodumaa loodusest" 193 5; H.Kauri ,,Veealune eluriik" 1937; K.Põldmaa ,,Must valgel" 1939
eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. (Süvalepa lühikonspektist) Reisikirjad, memuaarid. Ilukirjanduslikkus ja muinasjutulisus laste aimekirjanduses. Aimekirjandusel erinevad valdkonnad ja teemad. Nt Beekmann „Aatomiku juhtumused“ (Lastekirjanduse juures tekkis aimekirjandus ilmselt 20. saj alguses, mil lastekirjanduse harus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja lapsed, kes lastega rohkem kokku puutusid.) 23. Lastekirjanduse kriitika ja teooria lk 111 + peast (19. saj) Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. (20
karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud
annaabi.ee 
