Terrasse on võimalik rajada erinevate kuju, suuruste ja tasapindadega, vastavalt oma fantaasiale ja võimalustele. Terrasside planeerimisel tuleb arvestada kindlasti turvalisusega (terrassipiire 90 cm kõrgune), valgustusega,. avatust päikesele, võimalike tuultega, ühendust ja sobivust hoonega. Kui soov on kõige soojemat aega intensiivselt kasutada, siis planeeritakse nn päikeseterrass - lõuna- või läänekaarde. Aiaterrassid külgnevad peamiselt elamutega kus nad on enim kaitstud tuule, tolmu, müra ja võõraste pilkude eest. Selline terrassi asetus võimaldab suvisel ajal elutoal vahetult ühenduses olla õuealaga, olles seejuures nn väliseks eluruumiks. Terrassidele rajatud istumiskohti kaitstakse valdavate tuulte, harvem päikese ja ilmastiku eest. Tuulte kaitseks rajatakse puidust võrestikke ja variseinu, ka on võimalik kasutada klaas- ja betoonseina ja teisi looduslikest kividest müüritisi
sümmeetriataotlus. Villa Madama projekt jäi päriselt tänu Rooma rüüstamisele lõpetamata ja tervik ei teostunud kunagi. Ometi jõudis aed valmimisajal itaalia aiakunsti oluliselt mõjutada. Aed ja hoone oli teineteisega tihedasti seotud. Villa ümmargusest kesksest õueosast avanesid peasuundadesse teljelised õued ja terrassid, lõunasse eesaed, põhja poole aia terrassid, nn giardino segreto e salajane või intiimaed, läände jäi teater ja itta Tiberi jõe orgu laskuvad tõelised aiaterrassid. Lahendus püüdis jäljendada rippuvaid aedu. Villa Madama taimestik: Raffael ei olnud taimedehull, kasutas vähe taimi: nt apelsinipuid, viigipuid, kastaneid jt. Lilleaias rosaarium. Villa d'Este. Kardinal Ippolito d'Este aia ehitamist Tivolis alustati 1560. a, arhitektiks Pirro Ligorio. Sellest tuli väga eriline ja silmapaistev saavutus just oma arhitektoonilise ülesehituse poolest ning seda peetakse itaalia renessanssaedadest tüüpilisemaks. Arvatavasti on arhitekt