Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega
Fredensborg barokksitiilis kindlusloss. Aed ja park rajatud Taani kuulsa maastikuarhitekti Johan Cornelius Kriegeri pooolt. Ehitusaeg 1710-1720. Kaasaja regulaarpark Bahai aiad Haifas. 13. Prantsuse renessanssaiad. Alpidest põhja pool lauskmaa rajati aiad tagasihoidlikumalt. Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimused-soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatavad pinnad. Soine madalik kujundati järveks, lossi ümbritsetud vallikraave muudeti kanaliteks. Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee
üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub. Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus-ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. TURBAAIA EELISED Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Turbaaiana on võimalik kasutada aiaosi, mida on muidu suhteliselt raske kujundada ja hooldada (põhjanõlvad, vari). Turbaaed võib olla rajatud nii varju, poolvarju kui ka täispäiksevalgusse, ainult et taimi valides tuleb sellega arvestada. Turbaaed on sobiv väga paljudele happelembestele (ph 4...6,5) taimedele. Turbaias on võimalik hoida hulgaliselt vett kinni. Turbaaias on suvel võimalik hoida jahedat ja niisket keskkonda. Turbaaed ei nõua erilist hoolitsust, sest on praktiliselt umbrohuvaba.
arhitekt Niccolo Michetti ning ühiselt valiti 22. juulil 1718 välja sobiv koht uue lossi ja seda raamiva pargi jaoks. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega
Lastud ehitada Henri IV abikaasa Maria di 'Medici poolt aastatel 1615-1621, arhitektiks Salomon de Brosse. See on praegugi üks Pariisi kuulsamatest ja meelepärasematest parkidest. Tänapäeval on see vabaplaneeringuline, rekonstrueeritud aastal 1855. Villandry, Tours'i lähedal Loire'i jõe orus. Rajati ca 1540. Varikäigud viinamarjaväätidega, pukspuuparterid ja kaunitest mustritest koosnev köögiviljaaed (jardin potager). Väikesed paviljonid, madalad aiad, mis aiaosi piiravad, purskkaev. Aiaosad asuvad üksteise kõrval, terviklikku kompositsiooni pole. Koostanud: 66Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 13. PARTERI KUJUNEMINE Kui Itaalia aiad loodi valdavalt nõlvadele, siis Prantsusmaa aiad rajati tasandikele ja laugetele aladele. Itaalia aedades olid parterid mõeldud vaatamiseks-imetlemiseks ülalt - kas aia
annaabi.ee 
