Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda. Mis ajastutega on tegemist? Milliseid sarnaseid kujundusvõtteid ja elemente on siin kasutatud? Millised on erinevused? (Vajalik on ära tunda pildilt konkreetne aed/park ning selle põhjal teha analüüs
Tuileries’palee ja Versailles’ pargid on tema kätetöö. Ka tema isa oli maastikuarhitekt, kes töötas pikka aega Tuileries’s ning kelle ametiks oli jardinier en chef du roi.7 1.1.1 Looming 1679. aastal reisis Le Nôtre Itaaliasse, külastas Roomat ja Vatikani. Itaalia oli seni olnud läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia maastikuarhitektuuri, sest aiakujunduses olevat itaallased kogenematud.8 Hoolimata sellest omastas arhitekt teiste maade seas ka Itaalia pargikujunduses esinevaid elemente.9 5 Ibid. lk 146 6 Marroni, Ira Diana. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA, 2006 lk 106-207 7 Toman, lk 153. 8 Kluckert, Ehrenfried. Eurepean Garden Design from Classical Antiquity to the Present Day. France, Könemann, 2005, lk 186 5
koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega. Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase ekspressiivne dünaamika on omased juugendile, kuid trafaretset juugendornamenti asendavad stiliseeritud konsoolikesed ja kaarjad vahvärkmotiivid. Ka suure saaliakna lainjas kontuuris ilmutab end juugendi dekoratiivne mängulisus. ,,Neobaltia" hoone oma sise- ja vlisarhitektuuris niing ümbritsevas aiakujunduses oli Tartus esimest korda leidnud väljenduse juugendarhitektuurile iseloomulik esteetilise terviklikkuse, Gesamtkunstwerk'i idee. See oli esimene ehe juugendarhitektuuri näide, mis kahjuks EÜSi hoone puhul jäi tellija rahalise piiratuse tõttu saavutamata. Aed kavandati 1903. a. (W. v. Engelhardt). Funktsionalism Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni
hoonet pikuti läbival teljel) säilib osaliselt, ruumid muutuvad intiimsemaks, inimmõõtmeliseks, naistele buduaar ja salong. o Välditi sambaid, paraadtreppe o Kõrged, valgusküllased ja ümarad prantsuse aknad. o Seinad kaetud peeglite ja paneelidega, mille raamistusest hargnevad õrnad lilledest, oksakestest, lehtedest kaunistused. Seinapaneelidel kujutati rippuvaid vanikud ehk girlande ja embleeme. o Kristalllühtrid. o Treljaazi element iseloomulik rokokoole. Ka aiakujunduses rohkelt treljaazina kujundatud pergolaid, lavakujundused pergola laadis o Tihtipeale esemed ja ornamendid asümmeetrilised (näiteks seinalühtrid ehk braad). o Eluruumid tuuakse ka esimesele korrusele o Ukseraamid hajuvad ja seinad lähevad sujuvalt üle lagedeks. Nurgad on kumerad ja ei kasutata sirgeid jooni o Sisekujundus on rõhutatud ning miski ei viita väliskujundusele. o Väliselt arhitektuuris kaob fassaadi hierarhia ning alumine ja ülemine korrus sarnanevad.
säilivad. Siit aga pole enam palju maad renessansini. 9. RENESSANSS ITAALIAS 15.-16. SAJANDIL RENESSANSS (pr k renaissance, it k rinàscimento, ld. k renascere) üldiselt tähendab taassündi; selle all mõistetakse murrangulist liikumist vaimse kultuuri kõigil aladel, mis tõi kaasa humanismi taassünni. Renessansiajastut iseloomustab antiigi taasavastamine kunstis, arhitektuuris ja aiakujunduses. Täpselt määratleda, millal algas ja millal lõppes renessanss, on võimatu, umbmääraseks kõrgaja kestuseks Euroopa südames võib lugeda 150 aastat: 1450...1600. a. Kunstis jaotatakse renessansiaega: 1) vararenessanss e trecento ca 1300-1400. a; 2) kõrgrenessanss e quattrocento ca 1400-1500. a ning 3) hilisrenessanss e cinquacento ca 1500-1600 (1550), mis viis välja barokini 17. saj. Põhiline, mis eraldab renessanssi keskajast, on kiriku võimu vähenemine inimeste mõttemaailma üle
Sobivad on nad ka kalmistuhaljastuses. Ettevaatlik tuleks nendega aga olla traditsioonilise taluaia kujundamisel. Harilik kadakas on seni leidnud kasutamist sammasjate, püramiidjate ning laiuvate vormide ja sortidena. Viimastel aastatel on lisandunud mitmed kollaseokkalised ning tihekompaktsed püstja kasvukujuga kääbussordid. Ka harilik kadakas on väga vähenõudlik, kuid valgusnõudlik liik. Julgelt võib teda aiakujunduses (sh. traditsiooniline taluaed) kasutada hariliku kadaka looduslikul levikualal, kus sobib isegi pöetavaks hekiks. Vabakujulise piirde võib rajada püramiidjatest sortidest. Kuna kadakas kasvab nii lubjarikastel looaladel kui happelistel liivadel, ei mõju ta võõralt mitte kusagil. Linnatingimuste suhtes on märksa tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 ..
reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena, seemned külvata hilissügisel võivarakevadel ravimtaimena, sobib avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks mitmesugustesse peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada kaunis paljude taimedega toitude valmistamiseks, kaunistamiseks, istikud ette kasvatada. Seemned külvata maitsetaimena, juurviljaks varakevadel niiskele mullapinnale ja katta suppide, puljongite jne õhukeselt liivaga. Kasvuruumiks jätta u. 30cm. valmistamiseks,
väljendus, kaunistused, sõnamäng). Termin võeti kasutusele 18.saj. Jäi baroki ja renessansi vahele. Üldiselt on tegemist kunstiperioodiga, mis on kunstlik, pateetiline, ülespuhutud, pidulik ja tehislik. See tähendab ärapöördumist renessansi harmooniast ja tasakaalust. · Kunstniku kujutlusvõime, loovus, oskused ja nn disegno interno (sisemine pilt) astetati looduse matkimisest kõrgemale. · Manerismi leidub ka aiakujunduses: purkkaevud, koopad, lehtlad. · El Greco oli tüüpiline kunstnik manerismis. Sisemine pilt asendatakse looduse matkimisest kõrgemale. Barokk (1575-1770) · Absolutistlik kunst (kujutav kunst, kirjandus, arhitektuur aga ka aiakunst): ühelt poolt sümmeetria ja korrapära, teiselt poolt lopsakus, uhkus, ornamentaalsete ehisdetailide rohkus · Barokk tähendab portugali keeles lihvimata pärl- barocco. · Barokk on kõrgaadli kunst.
Akumuleerudes multšimassis parandavad väetised eelkõige seemnetekkeliste umbrohtude toitumistingimusi. Seetõttu ei ole õige laotada väetisi multši pinnale või pinnakihti, vaid need tuleb kobestada multši alla, kasvupinnase sügavamatesse kihtidesse või anda lahustena. Lämmastikväetisi antakse alati kevadel; suvine ja sügisene lämmastikuga väetamine vähendab puude talvekindlust. 8.4. Multšide mõju Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses kui linnahaljastuses peaaegu normiks. Multšitud pindasid peetakse ilusaks ja usutakse, et multšikiht kaitseb umbrohtumise ja kuivamise eest. Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid siis, kui multše kasutatakse õigesti. Hea multši positiivsed mõjud haljasaladel on järgmised: multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje; multš hoiab mullaniiskust; multš parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi;
annaabi.ee 
