Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P
Oma teostes toob ta muuhulgas välja rea soovitusi villade aedade asukoha, orientatsiooni, rajamise ja kujunduse kohta, mõjutades sellega paljude aedade loomist. Alberti rõhutab looduse tähendust ja eeskuju; tema kirjutiste põhiidee ja samas üks renessanssaia kandev idee on hoone ja aia kui ühtse terviku rõhutamine (need ideed viidi lõpuni küll alles järgmisel sajandil, nõnda oli Alberti ideed algselt vaid teooria). Tugev varane mõju renessansi aiakujundusele. "Vanade tavade" uuendamine (nt Plinius). Asukohal esmane tähelepanu: · paik kõval pinnasel, mis on hästi dreneeritud; · paiga orienteerimine päikese horisontaalsete ning vertikaalsete nurkade järgi; · paiga seosesse viimine valitsevate tuultega, et tuua aeda jahedaid iile suvel ning kaitsta külmade talvetuulte eest; · piisava veevarustse määratlemine;
annaabi.ee 
