Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Majade õuedest ja aedadest
viivad pargiribad elamurajooni suurde parki, mis on omakorda kettidena ühendatud
linnalähedaste parkide ja parkmetsadega. Parke ühendavad teed, eraldi jalakäijatele,
jalgratturitele ja autodele. Teedel olgu loogiline sihtpunkt - kool, kauplus, bussipeatus jne.
Igapäevane teekond kodunt kooli võiks ometi minna läbi ilusa pargi.
Ka linna peateed-sissesõiduteed olgu rohelusest ümbritsetud. Kiirteede ümbruse kujundamine
on tähtis ülesanne aiaarhitektidele. Ka tänavate ja majade vahele jäägu haljasalade ribad, kui
vähegi võimalik, puudegruppide ja eesaedadega. Ühiskondlikke hooneid nagu haiglad, koolid,
muuseumid jne on sobiv paigutada parki ning vastavalt hoone ülesandele kujundada selle
ümbrus.
Parkides on võimalik säilitada ka alasid väärtusliku loodusega või kultuuriajaloolisi mälestisi (à la
vabaõhumuuseum, vanad taluhooned, hauakünkad vms). Need vajavad tihti "puhvertsooni"
pargi näol.