Muinasaeg eestis.
Jääajal oli eesti umbes kahe km
paksuse mandri jääga.
Jääaeg on suhteliselt vabalt
kasutatav mõiste, mis tähendab
tänasest tunduvalt jahedamat
kliimat, millega kaasnes
ulatuslik liustike pealetung.
Jääaja mõiste osas ei ole
selgust. Enamasti arvatakse, et
Maa ajaloos on olnud seitse
külmhooneperioodi, neist
viimane kestab praegugi.
Kiviaeg kestis Eestis
U 9500-1800a eKr
Eestisse tulid tänapäeva
inimesed(homo sapiensid)
U9500a eKr.
Arvatavasti pole Eestis
ahviinimesi ega neandertallasi
kunagi elanud.
Kiviaeg on enne
metallitöötlemise leiutamist,
mil inimesed valmistasid
tööriistu (parema tehnika
puudumisel) enamasti kivist.
Pronksiaeg kesti
Eestis U 1800-500a eKr
Pronksiaeg on esiaja keskmine
põhiaeg kiviaja ja rauaaja
vahel.
Pronksiajal oli tähtsaim
tööriistamaterjal pronks.
Kuigi Eestis pronksi ei leitud
kasutati kivi tööristu edasi.
Pronksiaeg lõppes raua
kasutuseletulekuga.
Rauaaeg kestis Eesis
U 500a eKr-1227a pKr
annaabi.ee 
