puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm kõige suuremat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks kasutamine ja loomuvastased sugulised pahed. Hinge saatus seati sõltuvusse usust Ahuramazdasse. Avestas on õpetus maailma lõpust. Siis saabub päästja Saosjant, kes on Zarathustra uus kehastus, sünnib neitsist ja päästab inimsoo. Ahriman purustatakse lõplikult.
Maailmalõpu lahingus kurjus ja põrgu eesotsas Angramanjuga hävitatakse. Avesta järgi on õiglase inimese peavoorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks tarvitamine ja loomuvastane suguelu. Hinge saatus pärast surma on sõltuvuses inimese usust Ahuramazdasse ja headesse vaimudesse. Seega usutunnistus määrab pärast surma hinge saatuse. Panteoni ülejäänud jumalad olid seotud kas Ahuramazda või Angramanjuga. Mitra näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja. Zoroastrism mõjutas tugevasti II-III saj. pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti mitraismi ja manilust
annaabi.ee 
