Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel Vooderdustellis on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka. Klombitud tellis üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks. Samott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist, millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks. Müüritise liigid
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri vähemalt 1580°c (samott) - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1300 - 1580°c (ahjutellis) - sulavad materjalid taluvad temperatuuri kuni 1350°c (harilik savitellis) kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm²
Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid.
Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (šamott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 … 15800C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 1.3. EHITUSMATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS:
temperatuuri · Tavalise tellise puudus on väike, seetõttu välissein peab olema suhteliselt paks, välisseinas kasutatakse seetõttu kärg- või õõnestelis VOODERDUS TELLIS · Uute ja vanade hoonete vooderdamiseks · Harilikust tellisest kitsam(250*85*65) · Tavaline tellis(250*120*65) NURKTELLIS · Lõigatudd ja ümara nurgaga. KLOMBITUD TELLISED · Üks kylg või kylg ja ots klombitud AHJUTELLIS · Harilikust tellisest kuuma kindlam. KLINKERTELLIS · Valmistatakse reskestisulavast savist ja põletatakse paakumiseni(1200- 1250kraadi)jahutatakse maha väga aeglaselt · Suure tugevusega(40, 60 ja 100) · Vastupidavad hapetele · Värv on lillakaspruun SAMOTT-TELLIS · Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel
Lõõride süsteemid Asendi ja gaaside suuna järgi liigitatakse lõõristikud järgmiselt: Jätkuv lõõristikud, ehk järjestikku ühendatud lõõrid Paralleel lõõristikud, ehk laskuvate lõõride süsteem Kombineeritud süsteemid Rõhtlõõrid Ahju välispinna ühtlaseks kuumenemiseks peab esimeste lõõride seinad ehitama paksemad Esimese lõõri paksus pottvoodriga ahjudel on 11 cm (pottvooder + serviti ahjutellis) Viimase lõõri välisseina paksus pottvoodriga ahjus on 5 cm (pottvooder koos täitekiviga) Pottvoodriga keskmiste seinte paksust saab reguleerida täitekivide paksusega Et gaaside liikumise kiirus jääks lõõrides ühtlaseks või suureneks tuleb lõõride ristlõike pind teha järk-järgult väiksem. See tähendab, et viimase lõõrid peavad olema esimestest kitsamad. Ristlõike pinna vähenemise tõttu kiireneb gaaside liikumine
Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. Kergtellis > Saadakse väljapõletavate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojainsalatsiooniomadused head. > Kasutatakse ülemiste korruste, vaheseinte ladumisel, normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei sobi. Vooderdustellis > Uute ja vanade sooderdamiseks > Harilikult tellisest kitsam (250x85x65) Nurktellis > Lõigatud ja ümarnurgad Klombitud tellised > Üks külg või külg ja ots klombitud Ahjutellis > Harilikust tellisest kuuma kindlam ja kuulub raskeltsulavate materjalide hulka Antiiktellis > Vana välimusega ja ebatäpsetepindadega ja mõõtudega. Klinkertellis > Valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (12001250 kraadi), jahutatakse maha väga aeglaselt. > Suure tugevusega (40, 60 ja 100) > Vastupidavad hapetele > Värv on lillakaspruun Samotttellis
RASKELT SÜTTIVAD orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature. 1) Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C punane e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB
Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda
Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:Mittepõlevad- Raskelt põlevad- Põlevad Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki.
materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt 15 kõrgemaid temperatuure. Näiteks küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud. Kuumakindlad materjalid jaotatakse alagruppidesse: tulekindlad materjalid – näitekst šamott - need taluvad temperatuuri vähemalt 1580º C; raskeltsulavad materjalid - näiteks ahjutellis - need taluvad temperatuuri 1350º ... 1580º C; sulavad materjalid – näiteks harilik savitellis - need taluvad temperatuuri 1350º C. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kirjelda, mida tähendab materjali külmakindlus. 2. Kirjelda, mida tähendab materjali soojajuhtivus. 3. Mis on soojaerijuhtivus? 4. Kirjelda, mida tähendab materjali soojamahtuvus. 5
3 Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis). 1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.
juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja
Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust on puidus alati
annaabi.ee 
