halba kontaksti. Lapsed, kes uusaastahommikul nn linnulaaste tuppa tõid, pidid suvel palju linnupesi leidma. Soovitus anda kanadele (õlgedest, vööst, ohjadest, köiest, lõhestatud vitsast vm tehtud) võru seest süüa, et nad ühte pessa muneksid või koos püsiksid, kuulub samuti nääripäevale. Kitsalt alalt Lõuna-Eestis (Tõrva, Rõuge, Otepää) on mõned teated kuke- või kanaliha söömisest hobusetallis, et hobused edeneksid. Et ei tuleks leivapuudust, soovitati ahjuluud ja leivalabidas kriitiliseks ajaks tuppa jätta.Leiba ahjust välja võttes jälgiti, kas kellegi õnneks pandud kõrs on kõrbenud. Nääripäevaks küpsetatud leiva- või saiakaku nimetus Saaremaal nääris. Nääriööl on taevavaatlust peetud isegi olulisemaks kui jõuluööl. Taevavaatlus ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki
vaimulike laulude laulmine. Õlgedel mängiti osavusmänge ja veeti vägikaigast. Jõuluaegse jõukatsumise mõte oli pimeduse-valguse võitluse dramatiseering. Tuli pidi põlema kogu öö läbi, aga ei tohtinud tarest välja paista, aknad kaeti, et kuri sisse ei saaks. Kurat pidi jõuluööl eriti vilkalt ringi kolama, hirmutama loomi ja majas asju ära nõiduma, ratsutama leivalabida ja ahjuluuaga. Aga ristimärki ta kartis. Tööriistad koristati ulualla, kivilabidas ja ahjuluud toodi tuppa, väravad suleti, kirves maeti maha, mis sümboliseeris jõulurahu ja ka usku, et siis ei jää loomad haigeks. Kõik ebausukombed täideti väga täpselt. Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Teisest jõulupühast hakati jõulusante mängima - poisid tegid jõulusokku, naised jõuluhane. Hani nuhtles vitsaga inimesi, kes end tema käest välja ei lunastanud. Jõulusandid sümboliseerisid esivanemate
...... .................................................................................................................... .................................................................................................................... ................ b) 1. vanad luuavõrud, vanad rattad, vanad rangipuud, vanad ahjuluuad, kõiksugu vana rämpsu. 2. krattil pannakse puukaussidest ******näkid, köntluuad paneb kinsuks, lusika kahad pand rindadeks . 3. vokk ja viht sabaks. 4. niinekera, ahjuluud, vana voki kere ühes rattaga. 5. mustal kassil hing välja, kass vana kuu neljapäeval sauna lavale, kaks vihta tiibadeks, kaks elavat sütt silmadeks. 6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks, vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks,
porgandid. Ka pisukesed poisikesed on peam. taimset päritolu: laia kübaraga seen, kivise südamega pähkel. Perekonnaliikmeist koostatud komplektid ja paarid on kujundid, mille kaudu esitatakse tihti paarisesemeid, nt. villakraase (Papa-mamma paaristikku, kahed reied ristastikku...), või teatud hulgast asjust koosnevaid komplekte või mingite agregaatide või esemete komponente üldisemalt: Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused (ahjuluud, leivalabidas, leivad); Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab (kaev). "Generatiivseteks paradoksideks" võiks nimetada kujundeid, kus laste ja vanemate suhetes on midagi väära või eriskummalist. Taolisi paradokse on kõige enam sünnitanud mõtisklused heinasaadude ja -kuhja vahekordade kohta: kuhi on suurem, seega ema või isa; kuid saod-lapsed sünnivad enne isa-ema ~ näevad isa sündmist ~ surevad, kui isa sünnib vmt. Analoogilisi veidrusi
Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal
annaabi.ee 
