igasuguseid seeneroogasid ning purki pandud marineeritud seeni. Kindlalt ja suure au sees on püsinud nii vana aja köögis kui ka tänapäeva Eesti köögis kartulitoidud. Enamjaolt on meie kõigi igapäeva toiduks kartul, sellele lisandub kas tavaline jahukaste, koorekaste või erinevad külmad kastmed. Ka vanal ajal söödi palju kartulit ning jahukastet. Kartul on enamike toitude valmistamise aluseks, võimalik on teha tavalisi keedu- või ahjukartuleid, erinevaid pajaroogasid ning hautisi, lisaks on kartul ka enamike suppide lahutamatu koostisosa. Tänapäeva Eesti köögis on üsna tõusvateks trendideks ka kiirtoidurestoranid ning kohvikud. Pakutakse sõbralike hindadega erinevate maitseomadustega kebabe, pizzasid, värskeid saiu, salateid, magustoite ning erinevaid jooke. Jook, mis on siiani trendikas on kindlasti piim. Seda juuakse kõige sagedamini küll putrude
ja juhul kui aega on, muidugi ka nägin kui kiire suure ettevõtte töötempo on. Shakespeare töötempo oli tõesti kiire, vähe oli aega puhkamiseks, aga ma harjusin sellega kiiresti ära ja ei kurda, sest oli huvitav, igapäev sai mõnd uut toitu valmistada, mida varem vamistanud ei olnud. Kahe nädala jooksul praktikal olles tegelelesin enamasti kõigerohkem tükeldamisega (näiteks tükeldasin keedetud kartuleid väiksemateks et nendest ahjukartuleid valmistada, erinevatesse salatitesse erinevaid toiduaineid jm) ning tänu sellele on ka tükeldamis kiirus mul oluliselt paranenud, liha ja kala praadimisega, lõhe puhastamisega (pinsettidega tõmbasin lõhest luud välja, lõikasin ära uimed ja eemaldasin naha), iga päev tegin mingi koogi (kirsi, mustika, maasika või mõne muu) ja valmistasin viineri- või singipirukaid ning puhastasin seafileed. Minu arvates sain kõigi töödega hakkama mis
Vaadist välja lastud õlu oli külm. Et jook omandaks värske maitse, pandi selle sisse korraks kuumaks aetud tuletangid. Peod, tähtpäevad ja nendega kaasnevad toidud 1950. aastad olid majanduslikus mõttes raske aeg eestlaste elus. Nappis raha ja lisaks riigitööle tuli ka kodune majapidamine korras hoida. Vaatamata rasketele aegadele tähistati siiski traditsioonilisi tähtpäevi ja peeti pidusid. Üldiseks peosöögiks peeti ikka sealihapraadi, sülti ja hapukapsaid. Tehti ka ahjukartuleid ja juurvilja. Kui võimalik oli, tehti koort ja võid, küpsetati kooke ja saiakesi. Olemasolevast püüti valmistada kõige parem ja maitsvam toit, et see erineks argipäevast. Tähtsaim pidu oli pulmapidu. Vaatamata vaesusele, pandi ikka pulmadeks tolleaegne parim lauale. Reeglina peeti pulmi sügisel ja jõulude ajal, kui aga juhtusid suveks, siis peeti pidu väljas. Laud pidi olema alati kaetud valge linaga. Tihti kasutati ka nimekaarte külaliste paigutamiseks
10.3. Kaasaegne Eesti köök Aja jooksul on muutunud meie elutempo, toitumisvõimalused, teadmised toitumisest ja toitumisharjumused. Kunagine talupojaköök ei vasta enam tänapäeva arusaamadele tervislikust ja kaasaegsest toidust. Igal eesti inimesel on oma nägemus meie rahvustoidust. Sageli peetakse eestlaste rahvustoiduks kaerakilet ja kamakäkke, samas ka seapraadi, kapukapsaid ja ahjukartuleid. Milline on eesti köök tänapäeval? Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ühegi pere toidulaualt. Lisaks on veel erinevad sepikud ja saiad, pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal kasutatakse palju täisteratooteid. Peamisteks pudruviljadeks on helbed (tehakse kaerast) ja manna (tehakse nisust). Kasutatakse ka riisi, mis aga Eestis ei kasva. Hommikusöögilaual on tavalised kuivad hommikusöögihelbed ja tervislikud mitmeviljapudrud.
annaabi.ee 
