Remarque - Taeval ei ole soosikuid
Hollmann oli
juba arvanud, et teda enam ei mäletatagi ja see oli mehe jaoks väga rõõmustav, kui endine
võidusõidu partner teda ootamatu külaskäiguga üllatas. Muidugi oli mehe näol säramas naeratus ja
see andis ka jõudu edasipidiseks maadlemiseks haigusega ning nn. vangi eluga sanatooriumis.
Haigus küll tõi tihti peale masendust, eriti seal sanatooriumis, kus kõik käis kella pealt ning paljud
tundsid ennast seal ahistatutena, kuid see tunne, et keegi ikkagi hoolib sinust ja on toeks, andis
jõudu mehele ka läbi raskuste ikkagi naeratada ja edasi püüelda ning mitte alla anda.
Hollmann saab üle pika aja taas rooli. Saab teha mõned ringid võimsa Giuseppega, autoga,
millega oli tulnud Clerfayt. Ta oli võidusõitu ja niisama autoga sõitmist kohutavalt igatsenud. See
oli tema elu ja terve see aeg, mis ta pidi sanatooriumis veetma ilma kõige selleta, oli tema jaoks
piinav