(valitsevate suguvõsade) võimu taastamine. 2. Tasakaalu põhimõte ükski võitjariik ei tohi muutuda teisest tugevamaks. Selleks jagasid 4 peamist otsustajat omavahel maa-alasid. 3. Julgeoleku põhimõte piirata Prantsusmaa võimalikku sõjakust, Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 9. Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Kreeka kuulus 19. sajandi algul Osmanite impeeriumi ehk Türgi koosseisu. Türklased ahistasid kreeklasi (usuline tagakiusamine, karmid kohustused jne), seoses sellega (ja Prantsuse revolutsiooni ideede levikuga) vallandus 1820. aastail Kreekas ulatuslik ülestõus Türgi ikke vastu. Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi). 10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Põhjused: üleüldine vaesus (kohati ka näljahädad), demokraatlike õiguste puudumine, võim oli
viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu.
seminaris tüüpilisi teoloogilisi ja filosoofilisi aineid. Nad tervitasid vaimustusega Prantsuse revolutsiooni, istutades selle tähistamiseks linna servale vabaduse puu. Stifti poliitiline radikaalsus muutis rahutuks isegi hertsogi, kes sooritas sinna mitmeid formaalseid visiite, millest üks kajastub Peter Weissi näidendis ,,Hölderlin''. Veelgi olulisem sõprade hilisemat arengut silmas pidades oli tunnetus killustatusest ja lõhedest , mis nende arvates kaasaegset kultuuri ahistasid. Eriti muretsesid nad lõhede ja vastastikuse eraldatuse pärast Jumala ja inimese, inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahel. Selles kujunema hakkavas visioonis ilmnesid esimest korda võõrandumise ja võõrdumise ideed, mis iseloomustasid mitte ainult nende enda pärastisi töid, vaid mõjutasid ka Marxi ja hilisemaid humanistlikke marksiste nagu näiteks Fromm ja Marcuse. Pärast Stifti lõpetamist ei soovinud Hegel enam töötada kiriku ega hertsogi teenistuses, vaid
saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel
joonelt põhja ja kirdesse , piirasid 31.juuliks sisse Emajõe joont kaitsnud Vene korpuse . 10.000 venelast tapeti või vangistati . Otse põhja suunatud rünnakukiil katkestas 4.augustil Tapa vallutamisega raudtee Tallinn - Narva ja saavutas 6.augustil Kunda juures merekalda . Vene 8.armee oli pooleks raiutud . Üks Saksa korpus pöördus nüüd itta ja vabastas 17.augustil Narva , võttes operatsiooni käigus 6000 vangi . Teine korpus koos Pärnu poolt läheneva korpusega ahistasid piiramisrõngast Tallinna ümber . Kuna 8.armee oli hävinud , allutati selle Tallinna ruumi jäänud korpus Balti laevastiku juhatajale admiral Tributsile . Koos mereväelastega oli Tallinna kaitsmas 70.000 venelast . Umbes 50.000 tallinlase sunnitööga rajati linna ümber kolm kaitsevööndit . Lisaks välisuurtükiväele kasutati merekindluste ja sadamas seisvate sõjalaevade suurtükke. Kõik kokku oli kaitsjail 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki .
Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud
Rongkäigus liikus kõik tarvilik. Näiteks freskol: ohvriloomad, ratsanikud, väärikad riigiametnikud, veekandjad, talituse läbiviimise riistad, mis olid kaetud korvides kiste/kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas (gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja valitud. Perfektsusnõue
Kui konkubiin- naine oli vaba, olid lapsed vabad. Lapsed kannavad ema nime ja pärivad emalt. Kui abielluvad mees ja vabaks lastud naine, siis mees jääb naisele patrooniks. Sel juhul on hauaepitaafidele märgitud patronus et maritus. Sellist suhet peeti naisele alandavaks. Kui naine oli alandatud, siis see alandas ka mees, sp otsustati jääda konkubiinsuhtesse. Väga palju linnades. Kerge näha surnuaedades. Tavaline, et mees magas orjadega. Mehi, kes väga ahistasid orje, nimetati ancillariolus- orjatari lemb. Pilkenimi. On teada juhtumeid, kus orjad või ori üksi on otsustanud kambaviisiliselt tappa peremees, millele järgnes karm karistus. Peremehel oli õigus laps vabaks lasta. Oli kombeks sellest mitte rääkida. Lasi vabaks nagu ükskõik missuguse orja. Seadus keelas sellist last lapsendada. Vabaks lastud orja ei saanud lapsendada. Kui oli teada, et mõnel mehel on mehega, kellel kasvab
Ajastule olid omased ka enesekahtlused, need läbisid Shakespeare'i tragöödiaid, Montaigne'i esseesid. Piiritu usk loodusesse asendus 16. saj teisel poolel skepsisega, mis teisenes hiljem barokiks. Renessanss sai alguse Itaalias, seal oli ka kõige ulatuslikum, väldates ligi 3 saj. Teistes Euroopa maades põhiliselt 16. saj. Näiteks Inglise renessansi haripunkt oli 16. saj lõpus, kui Itaalias oli juba hääbumas. Reformatsioonile järgnenud ususõjad ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantide usupuhastus tõi kaasa uusi dogmasid (niinimetatud jumaliku ettemääratuse idee kalvinism), mis rensessansi inimvabaduse ideaalile vastandudes rõhutasid kultuuris didaktilis- moraliseerivat kallakut. Dante elu 1265- 1321. Ta sündis Firenzes (oli tol ajal suuruselt 4. Linn Euroopas, võimuvõitlus, 2 parteid; gvelfid, gibelliinid, Dante oli gvelfide hulka, mis ka võitis) rikka kaupmehe pojana. Alguses
linnast välja. Ta põgenes seni, kuni ta taha vaadates veel ülikoolilinna torne ja eeslinna harvu maju näha võis; aga kui üks mäeküngas ta eest lõpuks ära varjas kogu selle vastiku Pariisi, kui ta arvas, et on linnast juba sada penikoormat kaugel, kuskil põldudevahelisel lagendikul, jäi ta seisma ning talle paistis, et alles siin võib ta jälle hingata. 343 Nüüd andis ta voli hirmsaile mõtteile, mis teda ahistasid. Ta nägi oma hinge läbi ja jahmatas. Talle meenus õnnetu tütarlaps, kes teda oli hukutanud ja kelle tema oli hukutanud. Ta vaatas rahutult tagasi mõlemale väänlevale teele, mida mööda saatus nende kahe elu oli juhtinud kuni ristteeni, kus ta nad halastamata teineteise vastu oli tõuganud ja purustanud. Ta mõtles veel igaveste tõotuste mõttetusele, kainuse, teaduse, usu, vooruse tühisusele ja jumala kasutusele. Ta süvenes südamerõõmuga neisse pahadesse mõtetesse, ja mida
annaabi.ee 
