Juudid ja Vägivald Juudiküsimus on mõiste, millel kaasaja inimese jaoks on teatav kindel tähendus. Põhiliselt viitab see mõiste juute inimajaloo jooksul tabanud ahistamistele, kuid selle kõrval ka nendega seotud eelarvamustele. Ahistamistega on pilt üsna selge: kui common sense ka ei mäleta juutide väljaajamist nende iidselt kodumaalt, keskaegseid juudipogromme Prantsusmaal ja Hispaanias ning XIX sajandi rafineeritud rõhumist kogu Euroopas ja Vene Impeeriumis (ehk kus iganes juute ka leidus), siis II Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud
kaasinimeste tervist/elu ohustada/kahjustada Baasemotsioonid: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm Uudistav süsteem aitab keskkonda tundma õppida, eesmärkidele suunduda Hirmusüsteem reageerib ohusignaalidele, valule ja vigastustele ning vahendab võitlusreaktsioone, põgenemist, tardumisreaktsiooni. Raevusüsteem käivitab viha ja rahulolematust, reageerib ebameeldivatele ärritajatele/frustratsioonile/ahistamistele rünnakute ja võitlusega. Paanikasüsteem käivitub harjumusliku/soodsa keskkonna kadumisel. Algsed baasemotsioonid arenevad ja täienevad. Koorealused närvikeskused käivitavad ja viivad täide emotsioone, aga ajokoor (eelkõige otsmikusagar) on vajalik emotsioonide ohjamiseks ja mõistuslikuks kontrolliks. Ajukoore mehhanismid, hindavad olukordi tuginedes põhimälu kogemusele ning suunavad emotsioonidest mõjutatud käitumist nii, et see sobiks olemasolevasse sotsiaalsesse konteksti.
annaabi.ee 
