=/q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistottu neid moodetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A12 = q·12 + q(1 - 2) Suurust,mis on vordne elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t
Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q 12 +q (1-2) (2) Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2. U 12= A/q=( 1- 2) + 12 (3) Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega A=q (4) Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega 2
D/L konfiguratsiooni puhul peab arvestama sellega, et kui keskmise süsiniku juures olev, ühelpool vaid vesinik on üksinda vastu teistele ahela osadele siis on D- ja ühendinimi, kui aga üksik vesinik on teiste ahelaosade sees ja selle süsinikuteises osas olev ühend vastu teistele ahela osadele siis on L- ühend üldjoontes, Teistel juhtudel, erandid on siis kui karbosküülhape osa juures ühendis on ühend D-ühend kui süsinku küljes olev H on väljapoole ja teisel pool olev ahelaosal on vaba elektron üle. R/S puhul vaadatakse kiraalsest tsentrist nõrgima (noorima) grupi suunas. Kui kolme ülejäänud aatomi(-rühma) tugevus (vanus) väheneb kellaosuti suunas, on vaadeldav kiraalne tsenter (R)- konfiguratsioonis (R täh. Parem) Kui rühmade tugevus (vanus) väheneb vastu kellaosuti suunda, on tegu (S)-konfiguratsioonis tsentriga (S täh. Vasak). 5. Peptiidside formeerumine, sideme omadused (NB! Osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused).
(emj.). Ak ε= q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistōttu neid mōōdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q ∙ ε 12 +q (φ1−φ2) Suurust,mis on vōrdne elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . A U 12= =( φ1 −φ2 ) + ε 12 q Suletud ahelas on elektrostaatiliste jōudude töö vōrdne nulliga,seega A=q ∙ ε Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vōrdeline pingega U12 ja pöördvōrdeline takistusega R12 U 12 φ1−φ2 +ε 12 I= = R 12 R 12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12=U 12=φ1−φ 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega.
Kui see nii ei oleks, siis hakkaks kett igavesti paremalt vasakule liikuma: äralibisevate kuulikeste asemele tuleksid uued ja keti osad ei tasakaalustuks kunagi. Teada aga on, et niimoodi üle pinna heidetud kett ei liigu iseendast üldse. Järelikult kaks parempoolset kuulikest tõepoolest tasakaalustavad neli vasakpoolset. Peaaegu nagu ime: kaks kuulikest sama jõuga mis neli. Sellest " imest " tuletas Stevin tähtsa mehaanikareegli. Ta arutles järgmiselt. Kummalgi ahelaosal, nii pikal kui ka lühikesel, on erinev kaal: üks ahelaosa on teisest raskem nii mitu korda, kui mitu korda on prisma üks tahk teisest pikem. Siit järeldub, et mis tahes kaks nööriga ühendatud koormust tasakaalustuvad kaldpinnal siis, kui nende raskused on võrdelised kaldpindade pikkustega. Erijuhul, kui lühem tahk on vertikaalne, jõuame tuntud mehaanikaseaduseni: et keha kaldpinnal paigal hoida, on vaja mõjuda sellele kehale pinda mööda üles
Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q × 12 +q ( 1-2 ) (7) Suurust,mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2. A U 12= = ( - ) + (8) q 12 1 2 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega A=q × (9) Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega U12 ja pöördvõrdeline takistusega R12 U 12 1-2 + 12
annaabi.ee 
