Eesti kirjanduse ajalugu I
"Äripäeva" ja "Sügise" ilmumise vahel tegeles Luts intensiivselt "Kevade" muutmisest
filmistsenaariumiks ja teatridramatiseerunguks.
"Sügis" (I-1938, II 1987)
"Uusi pildikesi Kevadest" (ilmus 1942-43) neli juttu.
"Talve" käsikiri ilmus lagedale 1993. aastal, Lutsu autorlust eitatakse, kuid kahtlused jäävad alati
rippu.
Hinnanguid Lutsu jutustustele hakkas 20-ndate lõpul mõjutama üldine ebasoodne kirjanduslik taust,
agulikirjanduse kuhjumine, linnaelu pahede olmerealistlik üleekspluateerimine. Lisaks
proosaloomingule veel üksikud lühijutud ja paarsada vestet. Mälestustesari.
Luts pidas ja kirjutas päevikut, mille säilimise kaudu ka teateid. Lutsu keele ja stiili püüab pilku
rikkalik, sageli üsna ainulaadne sõnavara. Sõnaloomemäng läbi loomingu. Aegade jooksul on
nurisetud Lutsu teoste kompositsiooni lõtvuse, ebaühtluse, hajususe üle. Aegade jooksul on jõutud