Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7 2 Mullakaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 59556948853 mullastik.
............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele....................................................................................9 5. Põllumassiivi metsastamine...................................................................................9 6. Agromelioratiivsete võtete kasutamine...............................................................10 7. Keskmine perpektiivboniteet...............................................................................10 8. Enamlevinud mulla osatähtsus............................................................................10 9. Kasutatud materjalid............................................................................................11 Mullakaardi analüüs
Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks teha ka drenaazkuivendust. Ülevee perioodil kevadel ja sügisel tuleks vältida raskeid ja suuri masinaid, sest mullad on sel perioodil harimisõrnad. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ei
Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Kaardil on märgitud kivisuse astmeks I, seega ala võib vajada kivide koristust. 6 Boniteedi määramine K – 62 hindepunkti KI – 59 hindepunkti KI – 72 hindepunkti Ko – 66 hindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Leostunud muldade (Ko) peamine levikuala on Kesk- Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal,
kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest Karjäär - Karjääriks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale Kaevandamisjäätmed- jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena Jäätmehoidla Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed
veereziimi künnikihis ja künnialuses mullakihis. Mulla väikese veeläbilaskvuse tõttu jääb sademete vesi maapinnale pidama, eriti siis, kui maapinna reljeef on liigestatud mikrolohkudega. Kevaditi ja pikemaajaliste sademete järel on künnikiht veega küllastatud ning mikrolohkudes tekivad veeloigud. See kahjustab taimi ja takistab põllutöid. Sellist ajutiselt esinevat liigvett kõrvaldataksegi agromelioratiivsete abinõudega.Agromelioratiivsetest kuivendusviisidest on kasutatavad järgmised: 1) veevagude rajamine, 2) kitsaeeline künd, 3) maapinna profileerimine, 4) sügavkobestamine, 5) sügavkünd ja künnialuse kihi kobestamine, 6) muttimine. Nendest kolm esimest kuivendusviisi on suunatud pinnavee äravoolu kiirendamisele ning kolm viimast mulla veemahutavuse suurendamisele ning veevarude ümberpaigutamisele mullaprofiilis. 20. Millest koosneb kuivendusvõrk?
Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus
kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on
Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. §-s 142 (võõral maatükil viibimine) sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti (AÕS § 161. Kallasrada). 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks (Maaparandusseadus § 2. Maaparandus). Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ehitusluba) alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid (Maaparandusseadus § 6. Maaparandussüsteemi ehitamisele esitatavad nõuded)
annaabi.ee 
