omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu sellele avaldus seintele väiksem raskus ning hoone õhutihedus langes. Samuti mõjutab õhutihedust seinapalkide sorbeerumine ajas ja sellest tingitud mahuline muutus. Katsemajas sees toimus kuni viimase kevadise mõõtmiseni palkide kuivamine, väljas aga oli palkide niiskus kevadsuve perioodil madalam kui sügistalvel. Muutused ajas toimusid agressiivsemalt palkide otsindadel, st tappide piirkonnas, mis vastavalt kiiremini niiskuvad ja kuivavad. 5 2. KATSE TULEMUSED JA NURGATAPPIDE PAREMUSJÄRJESTUS Andres Uusi magistritöös läbiviidud katsete tulemuste põhjal selgus, et hinnates katsemajas olevat nelja nurka ja neid omavahel võrreldes, saab tulemustes teha alljärgnevaid järeldusi:
Colgate ja Blend-A-Med. Minu subjektiivne arvamuse kohaselt teeb Colgate meie kolme toote seast kõige rohkem reklaami. Tarbijale sisestatakse, et Colgate teeb hambad valgeks, hingeõhu värskeks, võitleb seitsme suuhügieeni probleemi vastu ja kõik hambaarstid soovitavad seda. Blend-A-Med on hambapastade ja -harjade sari, kuhu kuuluvad tooted aitavad märgatavalt parandada hammaste välimust ja tervist ning samuti rõhub võitlust seitsme probleemi vastu. Colgate reklaamib agressiivsemalt ja kõigile ea- ja soogruppidele. Blend-a-medi reklaam on tagasihoidlikum ja keskendub väiksemale nissile. Theramedist enne analüüsi kuulnud ei olnud ja ka reklaame Eesti telekanalites veel kohanud ei ole. Välistest teguritest on hambapasta ostukäitumises ja tarbimises kindlasti suur mõjutajaroll perekonnal. Kui ollakse laps, siis on vanemate mõju suur. Kui ollakse täiskasvanud, saab oluliseks abikaasa mõju. Lapsed võtavad isegi peale kodust lahkumist vanemate nõuandeid
See pidavat erutama ja rahustama. Lisaks võlusid teda vene kirikud, mis tundusid talle salapärastena. Teose jooksul otsustas Irma, et hakkab pühapäeviti kirikus käima. Alati pärast kirikut oli tal hea olla. Tundis ennast palju mõistvamana, leplikumana. Peategelastele ei meeldinud väga muulased. Irma polnud suutnud harjuda võõrkeelse jutuga bussis või trollis. See ärritas kõrvu, teinekord ajas vihale. ,,Venelased rääkisid kõvemini kui eestlased, nende hääl kõlas Irmale agressiivsemalt, oli kooskõlas nende tegudega" Peategelane jättis endast ebameeldiva, isegi kiusliku mulje, sest päriselus käitus Irma vastupidiselt oma mõtetele. Kui peategelase mõttetest kirjutati, siis tundus Irma meeldiva inmesena, sest tema mõtted olid huvitavad, vaatenurgad ootamatud ning salapärased Aeg-ajalt mõtles Irma loodusest. Isegi Süütute kannatajate puude, rohtude, putukate surm tegi talle tuska. Ta leidis, et neid olendeid oli ülekohtuselt hukatud
· Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina · Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus nukuga sõbralikult · Viies rühm - kontrollgrupp kes ei näinud mingit stseeni nukuga. · Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukkuga natukeseks ajaks üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. · Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäi agressiivsuselt natuke maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed. Peaaegu poole vähem esines agressiivset käitumist kontrollrühma lastel. Neljas rühm, kes nägi nukuga sõbralikku käitumist, agressiivsus peaaegu puudus. · Selle katsega tõestas Bandura, et õppimine toimus ilma stiimul-reaktsiooni protsessi läbimata vaid väliskeskkonnast saadud info põhjal.
kogukond. Lõpetuseks- olles lugenud mitmeid raamatuid ja väljaandeid lapsekeskset kasvatusest ja erinevatest meetoditest kasvatusalal on Rousseau ,,Emile"ka tänapäeval taaskord oma koha ühiskonnas leidnud. Kuigi olen ka arvamusel, et tänapäeva lapsi tuleb oluliselt ka rohkem suunata ja juhendada. Panna paika laste jaoks õiglased ja selged piirid ning reeglid. Ja seda mitte nii kaudselt, kui seda sai teha Rousseau, vaid praegusel ajal ikka rohkem ja rohkem ka agressiivsemalt, jõulisemalt. Oleme taas hakanud lapsi rohkem tähtsustama ja nende eripärade ja vajaduste ja ka vanusega arvestama. Ei ole võimalik mõõta lapsi ühe mõõdupuuga. Asi, millest meie- õpetajad peame lähtuma, on armastus lapse vastu. Kasutatud kirjandus Blanchard, W. (2000). Rousseau ja mässumeel. Tartu: Greif. Hytönen, J. (2000). Lapsekeskne kasvatus. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Rousseau, J.-J. (1997). Emile. Tallinn: Olion.
peredes, kus üldiselt võib olla madalam igapäevase stressi tase. Ent kindlasti ei ammenda need seletused kõike, kuna erandeid on niivõrd palju. Enamik väikese sissetulekuga peredest pole vägivaldsed ja mõnikord tuleb vägivalda ette ka suure sissetulekuga peredes. Miks nii? Agressiivsus kui õpitud abitus Banduura (1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivsemalt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadeldes. Kui keegi toimib agressiivselt ja leiab siis sellel mingil moel kinnitust võib-olla saades seda, mida ta tahab käitub ta samal viisil tõenäoliselt edaspidigi. Samuti ,kui ta näeb teisi agressiivse käitumise eest hüvitist saamas, õpib ta asenduskinnituse kaudu neid jäljendama.
tulemuslikkus (kui tagajärjed vastavad ootustele ja nõudmistele, siis on see omakorda tugevaks enesekinnituseks). (3: 93-94) Albert Bandura: inimesed eelistavad korrastatud keskkonda ehk kus on seos käitumise ja hüvituse vahel. (8) Albert Bandura uuris eksperimentaalselt 1963. aastal, kuidas mõjutab mudelõpe vägivaldset käitumist. Lastele näidati multifilmi, kus peksti ja sõimati nukke. Hiljem oli samasugune nukk toa nurgas. See rühm, kes vaatas filmi, suhtusid nukku palju agressiivsemalt kui see rühm, kellele filmi ei näidatud. Paljud uuringud küll näitavad, et vägivaldset käitumist põhjustab rohkem tegeliku vägivalla pealt nägemine või isegi selle ohvriks olemine, andis see tõuke vägivalda esitavate filmide, saadete jms kahjuliku mõju edasisele uurimisele. (3: 94) Eduka vaatlusõppimise puhul tuleb pöörata mudeli käitumisele tähelepanu. See, mida on vaadeldud, tuleb meelde jätta, on vaja olla võimeline täide viima soovitud
Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. 1.2 Eesnäärmevähi tunnused Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.
Avastati, et Kunda kultuuri elanikel ei olnud seoseid ega sarnasusi idapoolsete kultuuridega. Kunda kultuuri elanikud polnud arvatavasti soomeugrilased vaid "protoeurooplased". Kunda kultuuri esindajad tulid arvatavasti lõunast. Narva kultuur ja selle keraamika annab tunnistust soomeugrilaste jõudmisest idast Eesti lähialadele. Arvavasti assimileerusid tulijad siinsete varasemate asukatega (Kunda ja Narva kultuuri esindajatega). Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased
Eesnäärmevähk Riskitegurid: •perekondlik komponent - kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4 X suurem tõenäosus haigestuda • Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. •Kantserogeenid: o Tubakas - 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine - 3–5% juhtudest.
Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus BOBO´ga sõbralikult Viies rühm - ei näinud mingit stseeni nukuga. Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukk BOBO´ga üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäid agressiivsuselt veidi maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed. Peaaegu poole vähem esines agressiivset käitumist neljanda rühma lastel, kes nägid nukuga sõbralikku käitumist. Selle katsega tõestas Bandura, et õppimine toimus ilma stiimul-reaktsiooni protsessi läbimata vaid väliskeskkonnast saadud info põhjal. 58. Mida näitavad vanglaeksperimendi (Zimbardo, 1971) tulemused?
devalveerimisele." (LHV) Sellega seoses tõsteti jällegi aktsia hinnasihti, seekord juba 4,6 kuni 5,1 euroni. Samal ajal oli veidi kurb vaadata, et aktsiahind näitas küllaltki suuri kääre. Tulemuste mõjul jõudis aktsia küll korraks 3,45 euroni, kuid sealt edasi langes tagasi 3,25 euro peale. Antud langus oli kohati kooskõlas küll OMX Tallinna tegevusega, kuid Silvano reageeris indeksi liikumisele siiski märksa agressiivsemalt. Novembri lõpp ja detsember 2011 Märksa agressiivsema languse põhjuseid oli mitu. Ühelt poolt oli novembri alguses tegelikult juba enne 3 kvartali tulemusi teatanud Valgevene täiendavast rubla devalveerimisest. Aasta alguses oli Valgevene ning Venemaa rubla kurss üks 96-le, siis novembris oli see juba üks 277-le. Seega oli endisest Valgevene rublast järel ligi 35%. Nagu tulemustest ka näha oli, siis ettevõtte jaoks omas see vähemalt lühiajaliselt selget positiivset mõju
Eesnäärmevähk: Riskitegurid perekondlik komponent kelle lähisugulastel (isa, onu, vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4x suurem tõenäosus haigestuda. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Puu- ja juurvilja rikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. Kopsuvähk: Riskitegurid kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Kantserogeenid: (1) tubakas 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine 3-5% juhtudest. (2)
nad on saanud agressiivsuse välja elada oma fantaasiates. Atributsiooniteooria:Kõrgema agressiivsusega lapsed interpreteerisid teiste käitumist enda suhtes vaenulikuna ja kui need lapsed siis teataval määral ebaselgetes situatsioonides käitusid agressiivselt, siis kutsus see esile teiste agressiivse käitumise, mis omakorda kinnitas talle, et teised on tema suhtes vaenulikult meelestatud ja ta käitus veelgi agressiivsemalt. Muud mõjutused Alkohol jm narkootilised ained vähendavad vastuseisu inimene ei seisa enam agressiivsusele vastu nagu ta seda enne ainete mõjumist tegi. Eneseteadvus hägustub ja mõtlemisvõime alaneb - inimene ei mõtle enam negatiivsetele tagajärgedele. Agressiivsust võib põhjustada ka madal veresuhkru sisaldus. Meestel võib agressiivsust mõjutada ka neile meessuguhormooni sissesüstimise teel. Ka on võimalik mõjutada agressiivsust kui vägivaldsetele
talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist.
- Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus
- tagasipöördumine religiooni juurde - poliitilises raamis; haarab suuri, religioosse taustaga rahvahulkasid; võtab ideoloogilisse käibesse palju sarnast, mis on religioonis. Uskumise sisse toomine poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukond/koostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile. Mõlemad suruvad alla indiviidi tähtsust, ja et on olemas jõud, kes teevad tema eest ära selle otsustamise. - võrdsus, - vajadused - arutelu selle suhtes. Varane sotsialism (eriti utoopiline) kasinusekesksed. Selles
piirkonnad vähem aktiivsemaks, selgus Columbia ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Katsetest selgus, et pärast mitmete tuntud filmidest pärit vägivallastseenide vaatamist muutus ebasobivaid ja põhjuseta rünnakuid tagasihoidev ajupiirkond vähem aktiivsemaks. Nende muutuste tõttu võib juhtuda, et inimesed ei suuda oma agressiivset käitumist kontrollida. Seda kinnitasid ka isiksustestide tulemused – uuringus osalenutel, kes käitusid keskmisest agressiivsemalt, oli antud ajupiirkonna tegevus vähem aktiivne. Lisaks leidsid Columbia teadlased, et vägivallastseenide korduva vaatamise tagajärjel muutus aktiivsemaks tegevuste planeerimisega seotud ajupiirkond. Kui uuringus osalenud vaatasid mitte vägivaldseid, kuid sama kaasakiskuvaid õudust või liikumist kujutavaid stseene, siis ajus sarnaseid muutusi ei toimunud. (Tähelepanu lapsevanemad: vägivaldsete filmide vaatamine vähendab kontrolli käitumise üle 2007)
inimesed n-ö hoiavad seda kokku · Need tulemused sobivad hästi kokku "kahe protsessi teooriatega" (dual process theories) Eesmärkide konflikt · Eneseregulatsiooni muudab keerulisemaks asjaolu, et ühe eesmärgi saavutamine võib välistada (või teha raskemaks) teise · Nt võivad vastuollu sattuda emotsioonide ja käitumise kontroll (nt olla heas meeleolus ja "käituda korralikult") · Inimesed käituvad impulsiivsemalt, agressiivsemalt jms, kui nad on halvast tujus. Kuid see vahe kaob ära, kui panna nad uskuma, et nende meeleolu ei saa mõjutada. (Baumeister jt) Mäletsemine ehk Kas mõtlemine on alati kasulik? · "Mäletsemine" (rumination) = mingi sündmuse mõttes üle (ja üle ja ...) kordamine (enne või pärast selle toimumist). · Eriti iseloomulik nt depressiooni v ärevushäiretega patsientidele, kes sageli usuvad, et "mäletsemine" on kasulik ja aitab neil hiljem paremini hakkama saada (Watkins & Moulds,
probleeme lahendati. Vanemate puhul viivad lahkarvamusteni erinevad vaated, vajadused või olukordade erinev tõlgendus. Vanemate tüli nägemine aga tekitab lapses ärevustunde. Igasugune ebameeldivus tekitab inimeses erinevaid tundeid: pahameelt, viha, kurbust, hirmu. Hirmutundest sõltuvalt on laps tasakaalutu ja käitub sellele vastavalt. Introvertne ehk sissepoole elav laps võib muutuda veel kinnisemaks ja vaiksemaks, ekstravertne ehk väljapoole elav laps käitub agressiivsemalt kuna ta vajab pingete maandamist. Kõige tõhusamaks viisiks eriarvamusi ennetada ja neile lahendusi leida, nii lapse ja vanema kui ka täiskasvanute enda vahel, on suhtlemine. Rääkida tuleks sellest, mis meeldib ja mis mitte. Kui täiskasvanud teadvustavad oma vajadusi ja oskavad neist enesele teada anda, on see suur väärtus, mis aitab ära hoida paljusid valestimõistmisi. Kuidas parandada oma suhteid, et laps ei peaks kannatama? Lapsevanemad peaksid: kuulama teineteist;
elama (neil on tugevamini arenenud empaatiatunne). Füsioloogilistes uuringutes ei ilmne aga sama suurt erinevust kui see ilmneb verbaalsetes vastustes. See tähendab, et erinevus peitub eelkõige väljendamises - naised väljendavad enam empaatiatunnet kui mehed. Paljudes kultuurides peetakse naisi emotsionaalsemaks pooleks ja neil on lubatud oma emotsioone vabalt väljendada. Agressiivsus: Üldiselt on nii, et mehed käituvad agressiivsemalt kui naised ja suhtuvad ka agressiivsusesse leebemalt kui naised. See erinevus ilmneb juba 2 aasta vanustel poistel ja püsib kogu elu. Uuriti 3-11 aastaseid lapsi 10-l erineval maal vaadeldi nende laste füüsilist vägivaldsust, teiste tõukamist-tõukamist ja verbaalset agressiooni. Väga selgelt kaldub vaekauss poiste poole- enamikes ühiskondades. Kui aga võetakse sisse ka verbaalne agressioon, siis tekivad probleemid, kuna erinevused lähevad väga väikesteks
väikese finantsvõimendusega ettevõtetel. 2. Ettevõtte kapitali struktuuri muutmine oma konkurentsipositsiooni parandamiseks: – Vähese finantsvõimendusega ettevõte on valmis kandma lühiajalist kahju eesmärgiga konkurent turult välja tõrjuda ning pikas perspektiivis see kaotus tasa teenida (Joskow & Klevorick, 1979). Konkurentsieelis on madala finantsvõimendusega ettevõtetel. – Suure finantsvõimendusega ettevõte käitub turul strateegilise eelise saamiseks agressiivsemalt suurendades majanduse tõusufaasis tootmist (Brender & Lewis, 1986). 21. Nimetage vähemalt 5 tegurit mis mõjutavad ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid ning selgitage igat üht 1 lausega. 1. Riigipõhised tegurid: - Institutsionaalsed tegurid: õigussüsteemi efektiivsus ja tüüp, teabe vahendajad (audiitorid, analüütikud), maksustamine - Finantsturud ja pangandus: aktsia ja võlaturud, panga/turupõhine finantssüsteem, investorid
Sama tulemus saavutati teises uurimuses, kus vägivaldselt käituvaks modelliks polnud mitte inimene, vaid multifilmi tegelane. Hiljem kontrollis Bandura kinnituse mõju imiteerimisele. Laste eri gruppidele näidati kolme vägivaldse sisuga multifilmi, mille üks variant lõppes vägivaldse peategelase karistamisega, teine tema kiitmisega ja kolmas ilma ilmse mõjutamiseta. Teist filmi näinud lapsed käitusid agressiivsemalt kui esimest ja kolmandat näinud. Kõige vähem agressiivsust ilmnes grupis, kes nägi filmi lõpus peategelase karistamist. Hiljem lubati lastele hüvitust selle eest, kui nad käituvad täpselt nii, nagu käitus modell. See kaotas kohe laste käitumises gruppidevahelised erinevused. Seega mõjutab modellile rakendatav kinnitus jäljendajate sooritust, mitte aga imiteerivate reaktsioonide omandamist. Hüvitus jäljendajaile näitas, et kõik jäljendajad olid need reaktsioonid omandanud.
annaabi.ee 
