(aminohapped, suhkrud) hapnikuga, kuid ta saab ka väävliga hingata. · Thermoplasma liikidel on membraanides omapärased glükolipiidid (lipopolüsahhariididele sarnased molekulid), mis annavad neile vastupidavuse kõrgele temperatuurile ja madalale pHle. Need glükolipiidid koosnevad tetraeeterlipiidist, millega on seotud mannoosi ja glükoosi jäägid. Genoom on v. väike. Tal on leitud ka histoonid ja aktiinitaoline valk, mis agregeerub rakuskeleti niitideks. Genoomi sekveneerimine lubas oletada, et Thermoplasma ja Sulfolobus solfataricuse vahel on nähtavasti toimunud palju horisontaalset ´geenivahetust. Mõlemad elavad sarnases keskkonnas! · Aastal 2000 kirjeldati Ferroplasma acidophilum, mis on kestata punguv mükoplasmalaadne arhe. Ei ole nii termofiilne, kui Thermoplasma. Membraanis dieeterlipiidid. Oksüdeerib rauda ja mangaani hapnikuga. Kemolitoautotroof.
glükoproteiiniagregaatidest PrPsc (inimestel kodeeritakse PrPc – cellular prion protein -, mida hoiab membraanis seos terminaalse seriini ja glükofosfatidüülinsolitoli vahel). Scrapie ja PrPc aminohappeline järjestus on sama, aga tertsiaarstruktuur erineb. Normaalne PrPc (Vastandina scrapie-laadsele prioonivalgule) on proteaastundlik, paikneb raku pinnal. PrPsc on proteaasresistentne, agregeerub tärkliselaadseteks fibrillideks, paikneb rakus vesiiklites, sekreteeritakse. Epidemioloogia. CJD levib: (1) süstega, (2) kontamineeritud koe (kornea ntx) transplantatsioonil, (3) kontamineeritud meditsiiniaparatuuriga kokkupuutel (ajuelektroodid), (4) toiduga; ka nahaaugud :P. CJD mõjutab tavaliselt üle 50 aasta vanuseid. CJD, FFI ja GSS on ka päritavad. Kuru esineb väikses piirkonnas Uus-Guinea mägialadel (nad olid seal veidi kannibalid või nii…). Kontamineeritud lehma
Muuseas ka "hullu lehma" tõve prioni normaalne funktsioon ei ole teada ning knock-out hiir elavat, söövat ja paljunevat normaalselt. Et soojaverelisele ei saa tekitada stressi, mis oleks analoogne ainuraksele tekitatavaga, siis pole ka suudetud aru saada, mida ikkagi teeb see evolutsiooniliselt üsna konserveerunud (NB! pärmi ja looma prionid ei ole lähedased, küll aga imetajate omad omavahel) valk ajurakkudes, kuigi on olemas ettekujutus, kuidas prion agregeerub ja kuidas ta suudab käituda mitmes mõttes nagu viirus. 1. Miks käsitleb neutraalne evolutsiooniteooria põhiolemuselt molekulaarset evolutsiooni? Molekulaarsel tasemel on evolutsioon jälgitav asendustega DNA või valgu järjestuses. Kuna sellel tasemel tekib palju mutatsioone, mis ei pruugi avalduda morfoloogias, kuna nad on neutraalsed, siis käsitletaksegi ainult molekulaarseid muutusi. See teooria baseerub valkude varieeruvuste andmetel, mis peegeldavad ainult molekulaarevolutsiooni
aga neil on ka olemas FtsZ geen. Artubuliinid (Nitrosoarchaeum genoomis on teubuliini geene, mis kõige sarnasemad eukarüootide vastavatele geenidele). Aktiin. Aktiinifilamendid koosnevad eukarüootidel kahest aktiininiidist, mis moodustavad helikaalse struktuuri. Niitide assambleerimine vajab ATP energiat. Aktiin osaleb eukarüootides lihaste töös, raku liikumises, raku jagunemises. Prokarüootidest (bakterid, eurüarhed) on leitud aktiinile sarnaseid valke, näiteks MreB, mis ka agregeerub niidiks, kuid niit pole helikaalne. MreB niidid paiknevad rakumembraani all, enamasti spiraalina ja vastutavad raku kuju eest. Kreaktiin- arhede ürgne aktiin. Väga sarnane eukarüootide aktiinile. Moodustab rakus spiraalse filamendi, vajab momomeeride polümeriseerumiseks ATPd. Ilmselt vajalik raku kuju hoidmiseks Rakukest. Kaks komponenti- struktuurifibrillid ja nendevaheline maatriks. Struktuurifibrillid